Riigikohus tegi märgilise otsuse mahukas PRIA toetuse tagasinõude vaidluses
MTÜ Rannakalad vaidlus PRIA-ga toetuste tagasinõude küsimuses puudutas Pärnumaal asuva sadama kala esmavastuvõtu- ja esmajahutushoone ehitamiseks ning sinna jahutusseadmete soetamiseks ja paigaldamiseks saadud PRIA toetuse kasutamist. PRIA seisukoha järgi rikuti toetuse sihtotstarbelise kasutamise nõuet. Antud põhjusel nõudis PRIA toetust tagasi.
Riigikohus leidis, et varasemalt asja lahendanud kohtud on kohaldanud õigust valesti, sest on jätnud tähelepanuta, et PRIA pidi tegevuse kestvusnõude hindamisel lähtuma erinevast tähtajast. Samuti märkis Riigikohus, et kohtud alusetult jätnud tuvastamata, et PRIA rikkus tagasinõude otsuse tegemisel kaalutlusreegleid.
Täpsemalt juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et toetusega rajatud hoone ja soetatud seadmete kasutaja muutmine üksi ei saa olla kestvustingimuse rikkumise tuvastamise aluseks. Analüüsida tulnuks ka seda, kas kolmanda isiku tegevus hoones tähendab meetme eesmärki arvestades tegevuse märkimisväärset muutust. Samuti märkis kohus, et toetuse taotlemiseks mittetulundusühingu moodustamine ei viita pettusele ega kuritarvitusele, kui sidemed toetust taotlenud isikute vahel ei välista kehtiva õiguse kohaselt toetuse andmist. Viimast PRIA otsusest ei nähtunud.
Seoses toetuse eesmärkide järgimisega selgitas Riigikohus, et PRIA ja kohtud on liiga kitsalt lähtunud kaebaja toetustaotlusest ja eriti taotluses kirjeldatud äriplaanist ning jätnud arvesse võtmata määruses nr 1198/2006 ja „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskavas“ ette nähtud meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ eesmärgi. Sellest tulenevalt oli ka ekslik PRIA hinnang, et kaebaja on toime pannud rikkumise.
Riigikohus märkis, et isegi kui kõik äriplaanis kavandatud tegevused pole realiseerunud, võib tegevus üldises plaanis olla kooskõlas toetuse aluseks oleva meetme eesmärgiga või lõpptulemusena aidata kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Kõneluse kohtuotsuse laiem tähendus seisneb veel täiendavalt selles, et Riigikohus leidis lahendis, et PRIA pidanuks lähtuma tegevuse kestvusnõude hindamisel Euroopa Nõukogu määruses sätestatud tähtajast (5 aastat) ja tingimustest. Riigikohus täpsustas ka, et oluline pole mitte raha maksmise aeg, vaid hoopis rahastamisotsuse tegemise aeg. Kokkuvõttes on seega toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg 5 aastat alates rahastamise otsuses.
Vaidluses klienti nõustanud RASKi advokaat Keidi Kõivu sõnul on tegemist väga laia kandepinda omava pretsedendiga struktuurfondide toetusrahade küsimustes. “Kuna Riigikohus tunnistas oma tänase otsusega sisuliselt kehtetuks 15 aastase järelevalveperioodi tähtaja, mida PRIA on rakendanud aastaid, sh kõikide mere- ja sadamarajatiste arendamisega seotud tegevustoetuste puhul, võib tänane otsus mõjutada väga paljusid vaidlusi kui ka taotlejaid.“
RASK advokaat Villy Lopman märkis, et antud lahend omab laiemat kandepinda ka selles mõttes, et Riigikohus andis selge suunise PRIA-le selle kohta, et toetustele ja toetuste sihtotstarbelisele kasutamisele ei saa läheneda grammatiliselt. Õiguskord on väärtuskord. Väärtusi ei saa kaitsta üksnes grammatika abil.
Allikas: Advokaadibüroo RASK OÜ
