LÜPSJAD SAADETAKSE RIIGIST VÄLJA: Veerand Eesti lehmadest jääb lüpsmata, kui ukrainlased lahkuvad

Piimakarjalautades töötab umbes 400 välismaalast, kellest ligikaudu 300 sunnib seadus kuu lõpus lahkuma. Tundub väike arv, aga nende mõju on suur. Peamiselt ukrainlastest sõltub 21 000 ehk veerandi Eesti lehmade lüpsmine. Rasket maatööd pakkuvad ettevõtjad ei näe, et kabinetis idanenud idee nende asendamisest Eesti töötutega kasvama läheks.

Põlvamaal piimakarja kasvatav 64aastane vanaperemees kütab 16 tundi päevas traktoriroolis. Noorperemees, tema poeg, tunnistab, et tervis ütleb üles – lihtsalt ei jõua. See on Eesti piimakarjakasvatajate argipäev. Töökäsi appi võtta aga ei ole, kuigi valitsus korrutab, et kümned tuhanded töötud on põllumeeste päästjad. Ei ole. Vähesed tunnevad huvi, paljud on võlgnikud, kes paluvad kohtutäituri hirmus palgaga sahkerdamist. Osal on viinaviga, osa pole suutelised üle paari kuu töötama. Või kui töötahe ja oskused on, siis maale kolimine pole võimalik.

“See on väga lihtne asi, et need sektorid, kus on kas koondatud või midagi iganes tehtud, need asuvad linnas, ja oh üllatust – farmid asuvad maal!” ütleb Põlvamaal tegutseva Külmsoo talu peremees Ole Musting.

Paljud põllumajandustootjad tahaks palgata püüdlikke ukrainlasi, aga ei saa. Ukrainlastest lüpsjatest ja teistest töölistest sõltub Eesti piimatoodang umbes 60 miljoni euro väärtuses. Paljuräägitud maasikakasvajate tööjõupuuduse mõju kogu majandusele on sellega võrreldes pisku.