Praeguse Viimsi õitsengule pani aluse 70 aastat tagasi loodud Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos

“Kord oli majas! Kui läksid keelatud kohas üle muru, jäid preemiast ilma,” iseloomustab vanim elusolev endine Sergei Kirovi nimelise näidiskaluri­kolhoosi töömees Raivo Sikemäe õhkkonda majandis, mis laienes ja arenes omaette riigi sarnaseks üksuseks. Kolhoosi loomisest saab sel suvel 70 aastat.

Tänapäeval hinnatakse Viimsi poolsaart eelkõige prestiižse elamispiirkonnana ning järjest vähem on neid, kes teavad, et praegusele arengule pani omal ajal aluse Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos, mis oma tegevusampluaa ja jõukuse poolest oli ainulaadne terves Nõukogude Liidus. Ning tähistab kahtlemata värvikat etappi Eesti ajaloos.

Enamasti räägitakse piimajõgedest ja pudrumägedest ning muinasjutulistest palkadest, mis mõnel puhul kümnekordselt ületasid toonase keskmise. Neid, kel õnnestus Kirovisse tööle saada, kadestati.