FOTOD | Nõukogude aianduskooperatiivide areng kaasajal kõrgelt hinnatud elamurajoonideks

Suvilas olemise aeg oli aasta lõikes piiratud. Suvilaid ei saanud osta ega müüa, kuna need ei olnud kellegi eraomand, vaid kuulusid riigile. Neid jagati asutuste kaudu suvilakooperatiividele.

Suvilate rajamine sai riigi korraldusel alguse 1950. aastate lõpul. Massiline aianduskooperatiivide rajamine algas 1965. aastal. Kümne aastaga said aiamaja või suvila kümme tuhat peret, nõukogude aja lõpuks oli neid 52 000.

Saunaga suvila oli sõiduauto ja värviteleviisori kõrval 1980. aastatel Nõukogude Eesti keskklassi ilmselge tunnus, kõva näitaja.

Suvilas tohtis elada mai algusest oktoobri lõpuni. Ja kuna majakesed kuulusid juriidiliselt riigile, ei olnud see ostetav ega müüdav vara.

Artikkel ilmus algselt viimases Maalehes.