Bio- ehk puiduatlas sai avalikuks
| METSALEHT |
Peale Eesti saab rahvusvahelisest andmebaasist teavet ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puiduvarude kohta.
Kõige detailsem on Eesti kohta käiv info, mis võimaldab päringuid teha nii energiapuidu, saematerjali kui ka paberipuidu kohta ning seda puuliikide kaupa; soomlaste, lätlaste ja leedukate andmestik piirdub energiapuiduga.
Rootsi andmed sisaldavad ka teisi sortimente, ent mitte puuliikide kaupa.
Lisaks saab atlasest andmeid vaadata ka omavalitsuste ja maakondade kaupa ning võimalik on ka ise määrata huvipakkuv piirkond, mille kohta teavet küsida.
Päringud võivad tarvilikuks osutuda näiteks nii neile, kes alles planeerivad mõnda puitu kasutavat ettevõtmist, kui ka nendele, kes kavandavad täiendavaid investeeringuid ning soovivad saada ülevaadet ümbruskonna puiduvarudest.
Eesti metsa kohta käiv andmestik on Bioatlase tarvis spetsiaalselt kogutud, kasutades olemasolevaid allikaid, sh maa-ameti lidarmõõtmise andmeid. Andmebaasi koostasid Eesti maaülikooli teadur Allar Padari ja dotsent Ahto Kangur ning Tartu ülikooli dotsent Mait Lang ja kevadel maaülikoolis doktorikraadi kaitsnud Tauri Arumäe.
Kangru sõnul on Bioatlase koostamise põhieesmärk katta andmetega kogu Eesti metsamaa, kuna ligi 20% kogu metsamaast metsaregistrisse jõudnud ei ole. Liiatigi, arvestades kümneaastast inventeerimisperioodi, on osa andmeid ka vananenud.
N-ö päris tänast päeva siinsete metsade kohta ei peegelda ka Bioatlase andmestik, arvestada tuleb lidarmõõtmise aega – maa-amet katab lendudega kogu Eesti nelja aasta jooksul.
Erametsakeskus ja Eesti maaülikool on alustanud ka koolitustega, et õpetada seda mahukat andmebaasi kasutama.
