"Võtmeküsimus on see, kes inimestest kuuluvad nende 5–20 protsendi hulka ehk kellel on suurem risk haigestuda raskelt," nendib uuringu üks autoritest, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.

Peterson räägib, mis juhtub inimesega, kes põeb raskekujulist COVID-19 viirust, mida näitasid haiglaravil olevate patsientide uuringutulemused ja kuidas aitab see prognoosida seda, kes põevad viirust raskelt ja kes mitte.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega