Metsapäev Järvseljal – matk uuenenud looduse õpperajal ja lasteraamatu „Metsa-aabits“ tutvustus
Metsapäev algas kogunemisega Järvselja söökla ees. Seal tutvustati järgmisel aastal 100. juubelit tähistavat Järvselja õppe- ja katsemetskonda, anti ülevaade metsandusliku kõrghariduse andmisest Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis ning emakeelse akadeemilise metsandushariduse juubelist. Kirjeldati metsapäeva programmi ja räägiti, mida osalised päeval näha-kogeda saavad. Sõna võtsid Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ning Eesti Maaülikooli metskorralduse ja metsatööstuse õppetooli nooremteadurid Teele Paluots ja Eneli Põldveer.
Päeva sissejuhatamise järel suunduti 3,4 km pikkusele uuenenud Järvselja looduskaitseala läbivale looduse õpperajale. Õpperaja punktides olid infotahvlid erinevate metsaelupaikade kirjeldustega ja näha sai nii suuremaid kui väiksemaid loomi ning linde. Esimeses punktis ootas meid karu elusuuruses kuju ning paljud kasutasid võimalust selle metsaelanikuga pilti teha.
Edasi liikudes tutvustas Teele Paluots rajal ka teisi metsaasukaid ja erinevaid metsakooslusi. Tee peal olid lisaks kohalikele puuhiiglastele ootamas nii kanakull, laanekakk, rähnid, mäger, lendorav, must-toonekurg, metsis, põder kui ka hunt. Rada pakkus avastamist ja rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.
Peale kosutavat kahetunnist jalutuskäiku jõudsime tagasi Järvselja keskusesse, kus Eneli Põldveer tutvustas tee ja magusa kõrvale äsjailmunud lasteraamatut „Metsa-aabits“. Aabits on Juhani Püttsepa poolt ja maaülikooli metsateadlastega koostöös kirjutatud lasteraamat, mida illustreerivad Virgylia Soosaare joonistused. Raamatu andis välja Metsahoiu Sihtasutus.
Aabitsas räägitakse nii metsas elavatest taimedest, loomadest (sealhulgas võõrliikidest), lindudest, olulistest metsaelementidest nagu lamapuu, metsa eluringist kui ka üleüldiselt bioloogilisest mitmekesisusest. Käsitlemata ei jää protsessid nagu süsinikuringe ja fotosüntees. Tehakse juttu ka sellest, kuidas puu vanust määrata, kuidas puu läbimõõtu mõõta, mis on boniteet ja metsa kasvukohatüübid ning kuidas metsa majandada ja mis produkte metsast saab. Aabitsa lõpust leiab loetelu eesti metsadest ja metsas kasvavatest puudest.
Päeva lõpus mängisid lapsed veel Metsahoiu Sihtasutuse välja antud raamatus „Keskkonnamängude kogumik“ leiduvat nägemismälu arendavat aktiivset vaatlusmängu „Leia sarnased“. Lõbu oli rohkem kui viie kopika eest!