Tihemetsa Tiina pandi laulu sisse, aga Tihemetsa metskond raamatusse
Raamatu koostaja, metsandusloolase Toivo Meikari sõnul moodustati Tihemetsa (Voltveti) metskond sada aastat tagasi mõisamaade riigistamisel.
„Metskond moodustati üheainsa mõisa baasil, mõisal oli nii palju metsi, et sai need teha üheks metskonnaks ning anti sealt veel paar tuhat hektarit teistele riigimetsadele lisagi, ” rääkis Meikar.
Raamat räägib Tihemetsa metskonna saja aasta loo, aga vaatab ka sellest ajast ettepoole, kirjeldades sedagi, mida neis metsades mõisa ajal tehti.
„Mõne mõisametsa, näiteks Kastre ajalugu on päris hästi teada, aga Tihemetsa on kõrvale jäänud ning ka mõisa omanikud ja töötajad ei ole sellest ajast midagi kirjutanud,” märkis Meikar.
Pikalt ühe pere juhtida
Tema sõnul on üllatav, millisel tasemel metsade majandamine juba 19. sajandil oli.
„Kuivendussüsteemid ehitati valmis juba mõisa ajal ja need on tänaseni suures osas säilinud,” tõi Meikar näiteks. „Uusi süsteeme hakati olulisemalt rajama alles nõukogude aja lõpupoole.”
Tähelepanuväärne tema sõnul on ka see, et alates 1949. aastast on metskonna eesotsas olnud ühe perekonna liikmed. Kõigepealt Vassili Lill, kes pidas seda ametit 36 aastat, misjärel tema poeg Väino Lill 1985. aastal teatepulga isalt üle võttis.
„Huvitav on ka see, et metskonnal on olnud mitmeid omanikke,” täheldas Meikar. „Kõigepealt mõis, siis riigi metskond Eesti Vabariigi ajal ja 1950. aastate lõpuni, misjärel anti metskond üle Tihemetsa metsatehnilisele tehnikumile,” loetles Meikar, lisades, et metskond on olnud muu hulgas veel ka näiteks Tihemetsa sovhoostehnikumi tootmisosakonna rollis.
Alates 2018. aastast on Tihemetsa metskond Luua metsanduskooli osa.
„Nii et Luua koolil on nüüd kaks õppe- ja katsemetskonda – üks Jõgevamaal ja teine Pärnumaal,” märkis Meikar.
Nüüd maad poole vähem
Kogu raamat on üles ehitatud valdavalt kirjalikele dokumentidele, sh metsakorralduskavadele, mis on täies ulatuses säilinud 1942. aastast.
Hulgaliselt sisaldab raamat ka illustratsioone – fotosid, kaarte.
Voltveti mõisa päevil oli metskonna suuruseks ligi 12 000 hektarit, mis moodustas 78% mõisamaadest. Metsamaad oli sellest ligi 11 000 hektarit.
Metskonna riigistamisel ja sellele järgnenud piiride korrigeerimisega vähenes pindala ligi 10 000 hektarile (metsamaad ligi 8000 ha).
Praegu kuulub metskonnale natuke üle 5000 hektari maid, valdav osa sellest on mets.
„Raamatut „Tihemetsa metskond läbi sajandi” esitleb Toivo Meikar täna, 25. septembril Killingi-Nõmmes peetaval üritusel, kus tähistatakse metskonna sajandat sünnipäeva.
Järgmisel aastal tähistab sajandat sünnipäeva Järvselja õppe- ja katsemeeskond.
