Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha

Õhinapõhise aktivismi kõrval liigub looduskaitses ka raha. Kui selle abil järjekindlalt kahjustatakse Eesti üht olulisemat majandusharu, mis ei ole sugugi kõige suurem saastaja, tekib huvi uurida, kes neid investeeringuid teeb ja miks.

Mari Kartau

mari.kartau@maaleht.ee

Mets teeb ruumi Nord Stream 2-le, mis toob Venemaa fossiilse gaasi ambitsioonikate kliimaeesmärkidega Euroopasse.

Shutterstock

Uus seriaal “Reetur” algab stseeniga, kus spioon läbi metsa jälitajate eest põgeneb. Umbes nii kujutame ette ka tegelikult Eestis aset leidnud luureoperatsioone. Kuid kas meie metsades käib varjatult sootuks ulatuslikum mõjutustegevus? Loogiline oleks, arvavad need, keda see puudutab.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Jaak Nigul on tõstatanud küsimuse: "Mis on Gazpromi rahastatava keskkonnafondi huvi, et maksta kinni Eesti metsadest vääriselupaikade otsimist?"
Europarlamendi saadik Riho Terras on veendunud, et Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom on juba aastakümneid tegelnud erinevate alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu vastase lobitööga.
Maaleht arvutas välja, kui kasumlik on rahvusvahelise energiaturu konkurendi jaoks investeerimine Eesti metsalooduse kaitsesse.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (219)