Lihaveisekasvatajad kogunevad Tartusse aastakonverentsile

Tartus Eesti Rahva Muuseumis jätkub Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA 2020, mille üheks tähtsündmuseks on tänane Eesti Lihaveisekasvatuse aastakonverents. Eestis peetakse umbes 85 000 lihaveist, neist ca 33 000 on ammlehmad ja esindatud on 17 erinevat tõugu.

„Lihaveisekasvatus on Eestis viimase 20 aasta jooksul arenenud oluliseks põllumajandusharuks, mis lisaks väärtuslikule toidule pakub ühiskonnale tervet rida avalikke hüvesid. Lihaveisekasvatus annab olulise panuse Eesti püsirohumaade hoidmiseks ja hooldamiseks. Karjatatavate loomade kasvatamine toodab hulgaliselt hüvesid, mis täidavad nii Euroopa roheleppe eesmärke kui ühiskondlikke hüvesid – mullaviljakuse tõstmine orgaanilise väetise tootmise kaudu, suhteliselt ekstensiivse tootmisviisi kaudu elurikkuse hoidmine, mitmekesise maastiku säilitamine jpm,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul peetakse lihaveiseid tihtipeale sellistel rohumaadel ja aladel, mis muu toodangu tootmiseks ei ole sobilikud või kasumlikud. Lihaveisekasvatuse oluliseks märksõnaks on seejuures süsiniku sidumine läbi rohumaade majandamise. Vähemoluline pole lihaveisekasvatajate panus töökohtade ja elu säilimisse maal ning ekspordi edendamisse. Lihaveisekasvatus on populaarne noorte hulgas, andes neile võimaluse jätkata esivanemate ettevõtlust maapiirkonnas. Lisaks liha tootmisele on kasvamas nõudlus ka eksporditavate tõuloomade järele nii Euroopas kui kolmandates riikides.

Konverentsil annab ülevaate Eesti lihaveisesektorist ja riiklikest toetusmeetmetest uue ÜPP valguses Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Bioohutuskava loomise vajalikkusest räägib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. Sellest, millised on loomade välitingimustes pidamise keskkonnariskid ja kuidas neid vähendada ning nõuetest, mis aitavad vältida keskkonnaohu tekkimist, teeb ülevaate Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg.

Russ Carrington Suurbritannia Rohumaapõhiste Veisekasvatajate Assotsiatsioonist teeb ülevaate lihaveistega seotud kvaliteedikavadest EL-s ja maailmas. Ta tutvustab ka Brexiti mõjusid EL ja Eesti lihaveiste elusloomaturule ja veiselihaturule. Näiteid rahvusvahelistest rümpade kvaliteedi hindamissüsteemidest esitab Eesti Maaülikooli teadur Alo Tänavots. Aastaid lihaveiseid rohumaaveise kvaliteedikava alusel kasvatanud Airi Külvet (Liivimaa Lihaveis MTÜ) tutvustab rohumaaveise kvaliteedikava ja räägib ka selle rakendamise rõõmudest ning probleemidest.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme (Anu Ait OÜ) tutvustab tootjaorganisatsiooni Eesti Liha loomise eeldusi. Konverentsi lõpuosas peetakse ka paneelarutelu, kus esil lihaveisekasvatajate kogemused, õnnestumised, altminekud, ootused ja ärimudelite põhimõtted. Konverentsi modereerib Eesti Maaülikooli teadur Marko Kass.