Mida rääkis (kirjutas) Panso sellist, mis kestab üle aja ja kehtib ka täna? Abiks siis Merle Karusoo äsja ilmunud subjektiivne dokumentaarium, kaks raamatut pealkirjaga „Panso 100. Nii palju kui andsid koerale. Mina, mu õpetaja ja teised tegelased”.

Mul jääb vaid imetleda, mida Merle Karusoo nimetab subjektiivsuseks. Oleks sellist kindlameelset subjektiivsust rohkem. Siis oleks vähem keskpärasust päris kindlasti.

Kuis teadlikult jõuda alateadlikuni

📎 „Ainult omandatud koolile peatuma jäädes jääb varjatuks isikupära. Sünnib n.ö. korralik keskmine. Jäädes aga istuma oma minal, seda avardamata, uusi lätteid vastu võtmata tardutakse oma kesta. Isiksus muutub sarkofaagiks. Kuju mängimise asemel tsiteeritakse pidevalt ennast. Ja see tüütab.”

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega