Selleks et teada saada, kuidas on lood veiste heaoluga, on teadlased ise valmis end lehma lamamisasemele pikali viskama ja kontrollima, kuidas seal tunne on.
Marko Kass hindab looma heaolu meie oludesse kohandatud protokolli järgi.
Anni Õnneleid
Hiljuti valmis teadus-arenduskeskuses BioCC mahukas nelja-aastane uuring, mille käigus hindasid teadlased ka siinses 21 piimafarmis piimalehmade heaolu.
Looma heaolu on väga seotud ettevõtte kasumlikkusega. Kui loom on tervem, pole nii palju vaja veterinaari abi ja loom on produktiivsem. Et teadusest ka laudaelus kasu oleks, on plaan uuringust saadud teadmised loomapidajateni viia ja koolitada nii farmijuhatajaid kui laudatöötajaid, kes vahetult loomadega tegelevad.
• Grupi tasandil vaadati näiteks looma kehakeelt – kuidas loomad omavahel suhtlevad ja milline on aktiivsus. • Mida pikem on joogiküna, seda parem. • Veis on sotsiaalne olend, kes tahab, et tal oleks sõbranna, kellega koos lüpsil käia või pikutada. • Põhilised on lonkamine ja kannaprobleemid, mis tulevad sellest, et asemed ei ole piisavalt pehmed.
Heaolu parandamiseks piisab vahel ka päris vähesest.
