Lätlane kirtsutab nina ja loeb sente, jaapanlasele olevat kepp teadmata põhjustel ebaviisakas, aga eestlane aitab Sigulda 150aastasel majandusharul õitseda.
“Minu peres on see juba alates 1957. aastast, kui mehe vanemad Siberist tagasi tulid ja neid keppe valmistama hakkasid,” ütleb kümnete tuhandete keppide autor Antra Plavgo ja asub selgitama, kuidas tekkis sinnakanti säärane kelmikas käsitöövorm.
Meie võõrustaja meistrikarjäär on kestnud kolmkümmend aastat, millest viimased viis lossi juures asuvas töökojas põhitööna.
Sigulda kepifenomeni juured ulatuvad XIX sajandi keskpaika, mil kandi nimekaimad aadlikud olid lossiomanikest vürstid Kropotkinid, isa Dmitri ja poeg Nikolai. Kusjuures vanem vürst oli tuntud filosoofi ja anarhismiteoreetiku Pjotr Kropotkini nõbu. Kuulsuse levik tõi Sigulda kanti üha rohkem rahvast, kel soov sealsete looduspärlite ja maaliliste sügistega tutvust teha. Kuidas aga tulevad mängu kepid?
