Tolle aja ajalehtedest nähtub, et sada aastat tagasi, hoolimata Vabadussõja ja Esimese maailmasõjaga kaasnenud kitsikusest, kujunesid jõulud aasta suurimaks pühaks, mida peeti nii kodudes kui ka avalikes paikades.
Puudus oli ennekõike tööstuskaupadest. Kuna Venemaal pääsesid enamlased lõplikult võimule, kadus Eesti jaoks pärast veebruaris sõlmitud Tartu rahu lepingut traditsiooniline Venemaa turg.
Linna lihtrahva elutingimused olid tollal kehvemad kui talurahval maal. Jõuluõhtul sai koridorist majaelanike liikumise tuiksoon, kus kokkupõrkamised ja tülid olid kerged tekkima – küll läksid keeduriistad “kaduma” või said küttepuud otsa. Ja vett tuli õuest kaevust tuua.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega