FOTOD | Koertemõisa perenaine: kuidagi läks nii, et meil on nüüd 22 koera

“Kohe kui lumekirme maha tuleb, on meil telefon punane, sest inimesed tahavad koertega kelgutama tulla. Isegi kui lund pole, helistatakse. Kui küsin, et kuidas helistaja kelgutamist lumeta ette kujutab, ollakse muidugi nõutud,” ütleb Paasiku koertemõisa perenaine Renata Krohv.

“Esimese haski võttis mu abikaasa umbes 15 aastat tagasi. Juba varsti tuli ka teine koer, sest haskidele meeldib olla vähemalt kahekesi. Esimesest pesakonnast jätsime ühe endale ja nii sai neid juba kolm. Kuna kelgurakendi jaoks on vaja vähemalt nelja koera, siis mõtlesime, et mis see üks veel ära ole,” räägib Renata.
“Kuidagi läks nii, et nüüd on neid kokku 22,” lisab perenaine lõbusalt.
Lund viimastel aastatel napib, kuid tegevusi kelgukoertega jagub perenaise sõnul siiski hulgi.