GRAAFIK | Aasta jooksul odavnesid Eestis kala, kartul, oliiviõli ja või. Liha ja puuviljad on kallimad kui mullu

Tarbijahinnad langesid eelmisel aastal kokkuvõttes 0,4%. Statistikaameti andmetel mõjutas tarbijahinnaindeksit läinud aastal kõige rohkem mootorikütus.

Diislikütus oli 2020. aastal 17% odavam ja bensiin 6,4% odavam kui aasta varem. „Enam mõjutasid indeksi muutust veel kodudesse jõudnud elektri 10,5% odavnemine ja toidu 2,2% kallinemine. Suurima panuse sellesse andsid 17% kallinenud värske puuvili ja 5,4% kallinenud liha ja lihatooted. Kartul oli 23% ja värske köögivili 12% odavam,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.

Eelnevad numbrid näitavad seisu kogu aasta jooksul, kuid eraldi tuleb vaadata, mis sai hindadega aasta lõpuks võrreldes aastataguse ajaga. Siin on pilt järgmine: detsembris langes tarbijahinnaindeks võrreldes 2019. aasta detsembriga 0,8%. Novembriga võrreldes jäid aga hinnad samale tasemele.

Jahusegud ja krõpsud kallimad

Võrreldes 2019. aasta detsembriga olid Eestis kaubad 1,6% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Toidukaupade hulgas oli detsembrikuus võrreldes aastataguse ajaga näha värske kala odavnemist 26%, kartul läks odavamaks 18%, oliiviõli 13% ja või 12%. Kallimaks läksid aga jahusegud ja krõpsud ning 11% kallines väikelastetoit.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul oli kõige suurem üllatus, et toiduainete hinnatõus on pidurdunud.

"Viimati vähenesid toiduainete hinnad aastases arvestuses neli aastat tagasi," nentis Elmik. "Detsembrikuise hinnalanguse taga oli peamiselt värske kala. Lõhe hind on alanenud koroonakriisist tingitud väiksema nõudluse ja Norra krooni odavnemise tõttu. Koroonakriisi tõttu suletud hotellid ja restoranid Euroopas tarbisid varem suure osa Norra lõhe eksporttoodangust."

Tänavu hinnalangus ei jätku

Ta märkis samuti, et konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on üheksa kuud kestnud hindade langus jõudnud lõpuks ka tarbijate teadvusesse. "Selle taga võib olla toidu hinnatõusu pidurdumine, kuna toiduainete hindu jälgitakse kõige tähelepanelikumalt. Tarbimiskorvi odavnemist ootavad majapidamised ka järgmise aasta jooksul. Analüütikud prognoosivad siiski hindade tõusu."

Elmiku hinnangul sellel aastal nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele kosub ja aktsiisimaksude langetuse mõju taandub. Hinnad peaksid hakkama tõusma teises kvartalis. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad kerkima 0,9 protsendi võrra.

Palgakasv peaks aga olema hindade tõusust siiski kiirem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine palk sel aastal 3,5 protsenti.