| METSALEHT | Juba ainuüksi laienemisplaanid on kohalike elu mõjutanud – kuna aladel, mida soovitakse rahvuspargiga liita, raied seisavad, pole ka metsa ülestöötajail seal praegu rakendust.
Kristiina Viiron
kristiina.viiron@maaleht.ee
Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!
“Öeldakse küll, et suurem osa rahvuspargi laienemisest tuleb riigimetsa arvelt, aga riigimets annab siin paljudele tööd,” tõdes Oonurme küla elanik Evelyn Hints, üks kohalike nimel kõnelejaist, kes seisab vastu Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tehtud Alutaguse rahvuspargi laienemisettepanekule ning püüab oma vastasseisu ka seaduseloojani viia.Sarnases olukorras on ka Tudulinna elanik Aneli Šmigelskite, kelle pere metsast kuulub ligi 12 hektarit Pärnamäe lendorava püsielupaika. Ka nemad käivad metsa kaitse alla võtmise pärast kohut.Eestimaa Looduse Fondi metsandusekspert Liis Kuresoo märkis, et kui väited riigimaadel looduse kaitsmise tõttu kaduvate töökohtade osas vastavad tõele, on see tõesti murettekitav, kuid lisas ühtlasi, et riigimetsa raiemahud on viimastel aastatel kahekordistunud ja teadlikult raiutakse tempos, millega vältimatult kaasneb väiksem raiemaht.
