Mulle tundub, et kui räägiksin, kuidas ma igal jõuluajal näen Paka metsas seitset päkapikku, kel habe põlvini, siis mõtleksite, kas mul on peas midagi korrast ära, küsib Mikomägi.Mõtleksin hoopis, et üliäge, aga ma tean, et kui neid tõepoolest kohtaksite, siis ei sooviks te sellest kõigile rääkida, vastab rahvakultuuri asjatundja Maili Metssalu.."Ühel varahommikul, kui kõrtsilised hakkasid koju minema, kuulsid nad jõe kandist kostvat nuttu. Nad läksid hääle suunas ja nägid, et silla kõrval suure kivi otsas vee sees istub pikkade tumedate juustega naine, kes kammib oma juukseid ja nutab. Naine kordas fraasi: “Päev juba varsti käes, aga meest vaest ei tulegi.” Siis ühel hetkel hakkas Rapla poolt kostma hobuste kabjaplaginat. Ilmus suur must tõld, neli hobust eest."Seda ja paljusid teisi lugusid, mida rahvas räägib, hakatakse mitte vaid koguma ja säilitama, aga ka kaasagse tehnoloogia kaudu lastele edasi jutustama. Et nad ei unustaks, mis on muinasjutt.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega