Osas Euroopa riikides saavad keskkonnast hoolivad tarbijad valida juustu selle järgi, kui suur on toote CO2 jalajälg. Sama trend jõuab ka Eestisse.
„Kesk-Euroopas ja Skandinaavias on see tarbija jaoks normaalne. See võtab natuke aega, kuid ka Eesti tarbija hakkab tegema selle järgi oma ostuvalikuid, eriti noored,” ütles Liis Tuur, kes asus pärast 20 aastat Skandinaavia suurkorporatsioonis tööle juustutööstusesse E-Piim. „Peagi ei saa Euroopas oma tooteid enam müüa, kui meil ei ole CO2 arvutusi. Klientide nõuded on, et need arvutused peavad olema avalikud meie kodulehel.”
Skandinaavias on roheline mõtteviis rohkem levinud, kuid pääsu pole ka meil. Euroopa Liit otsustas olla aastaks 2050 kliimaneutraalne. See tähendab, et õhku ei paisata rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem siduda jõuab. Kasvuhoonegaaside heidet mõõdetakse süsiniku ehk CO2 jalajälje abil.