Psühholoog pandeemia mõjudest: Kurbus? Ärevus? Viha? Inimesed tajuvad, et midagi on valesti, aga ei oska sellele nime anda

Eriolukord tõstis mullu kevadel Eesti ühiskonna stressitaset hüppeliselt ja alanenud see eriti ei ole. Osa inimesi hakkas ülearu sööma, teised ülemäära töötama, kuid oli ka neid, kes tulid üsna hästi toime.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann ütleb kevadel alanud üle-eestilise uuringu "Stressiga toimetulek eriolukorras" seniseid tulemusi tutvustades, et kuni aktiivselt tegeldakse kriisi lahendamisega, ei pruugi isegi näha olla, milline mõju on sel meie inimeste vaimsele tervisele.

Praegu võib juba näha, et on neid, kes tulevad paremini olukorraga toime, kuid on ka haavatavamaid gruppe, keda ei pruugita üldse märgata ega üles leida.

Võtmeküsimuseks on saanud, kuidas inimesed oskavad märgata markereid, mis annavad märku, et midagi on viltu. Selleks on Akkermanni sõnul mõned kindlad muutused, mida tähele panna.