1. Igal valgustil on ülesanne. See võib olla näiteks toa üldvalguse tagamine, mõne eseme või piirkonna väljavalgustamine, töötegemise võimaldamine või soovitud emotsiooni loomine.

2. Kodus eelistage sooja valgust. Valguse soojust mõõdetakse kelvinites ja mida väiksem on number, seda soojem on valgus. Eluruumi sobib kõige paremini selline valgus, mille soojus jääb vahemikku 2700–3000 kelvinit. Kuid kodukontoris töötegemiseks sobib ka kõrgema numbriga külmem valgus, mis aitab detaile paremini välja valgustada.

3. Valgusvoo tugevus valige ruumist lähtuvalt. Lisaks valguse soojusele on tähtis valgusvoo tugevus, eriti oluline on see töötegemisel, köögis söögivalmistamisel, õppimisel. Valgusvoogu mõõdetakse luumenites, mida arvestatakse ruutmeetri kohta. Magamistoas piisab mahedamast valgusest, seal võib olla valgustugevus ruutmeetri kohta 150 luumenit, elutoas võiks see olla 200 luumeni kandis, köögis aga võiks olla valgustugevus ruutmeetri kohta vähemalt 200–250 luumenit. Tugevama valgusvooga valgustiga kaasneb risk, et valgus hakkab silmi väsitama. Samas täpsust nõudva tegevuse juures on sobiv valgustugevus 300–400 luumenit.

4. Valgusallikas ei tohi olla takistuseks ega ohuks. Need peavad ruumis paiknema nii, et ei takistaks liikumist ega tekitaks lastele ja koduloomadele ohtlikke olukordi. Enne valgustite paigaldamist tuleb veenduda, et need ei takista uste, kappide või sahtlite avamist.

5. Valguse intensiivsust saab hoida kontrolli all, kui paigaldada reguleeritava valgusvooga lambid. Kui valgusti on avatud või läbipaistev, võiks selles kasutada mattklaasiga valguspirni, mis vähendab valguse intensiivsust, samuti on soovitatav eelistada halogeenidele LED-valgusteid, mis hoiavad kokku nii elektrit kui ka säästavad silmi.
Hea valgusti on ühtaegu nii praktiline kui ka pilkupüüdev.