Eesti esimeselt ilmatargalt Želninilt võtsid paljud eeskuju. Ühe suure eksimuse tekitas aga tagurpidi seapõrn

Just tänu Vadim Želninile on Eesti praegu ilmatarkade arvukuselt tuhande elaniku kohta maailmas kõrgel kohal, arutles tuntud klimatoloog Ain Kallis legendaarse piibuga vana tähendusele mõeldes tunamullu Maalehele. Et just täna on pea eksimatu ilmatarga 112. sünniaastapäev, avaldame Maalehe arhiivist toonase loo.

Artikkel ilmus esmakordselt 28. aprillil 2019.

Kui Ain Kallist uskuda, siis toona peale Vadim Želnini ehk piibuga vana, nagu teda rahva seas kutsuti, meil teisi ilmatarku polnudki. Vaatlejaid kindlasti oli, aga neid, kes oma ennustusi avalikkuse ette paiskasid, mitte. Eestis oli see 1960. aastate alguses uus nähtus. Ja küllap seepärast Vellavere vana nii tuntuks saigi.

Kallis mäletab mitmeid vestlusi Želniniga Tõraveres asuva ilmajaama vaatlusväljakul. Ja mida aeg edasi läks, seda enam kurtnud Želnin, et kliima on inimtegevuse tagajärjel muutunud (juba siis!), ära tsurgitud; maailm on mürkide ja palju muuga vussi keeratud. Seepärast hakanud ka ennustused tal sagedamini kihva minema.