Margus Mikomägi: vanem vend Jaak Johanson

Jaak, sa läksid siitilmast ära XXI sajandi katkuaja sõbrapäeval. Sina, kes meid, eestlasi ja teisi ka, kes vanad hinged, igal võimalusel kokku püüdsid laulda. Kutsusid kokku saama.

Pamparampa-pampamaaaaa. Me tuleme läinud sajandi keskelt, viiekümnendatest, Jaak. Oleme elus üsna palju kordi kõrvuti juhtunud. Ja neile kordadele lisaks laulsid sa meid üsna tihti kokku. Nii kokku, et see ka kokkusaamine oli.

Meie põlvkonna suured olid ühed ja samad – kümme või kakskümmend aastat meist vanemad. Seal eespool olid Lennart Meri ja Veljo Tormis, Ernst Enno ja Heiti Talvik. Siis lähemal juba Juhan Viiding ja Jüri Bärg. Muus maailmas ehk Bob Dylan ja Dylan Thomas... Ja pärismaalased, kelle kohta Jaan Kaplinski kunagi kirjutas, et me peame ju väga tasa käima...

Olid minust mõni aasta noorem, aga olen sinust mõelnud ikka kui vanemast vennast.