Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian selgitas, et võrreldes mulluse jaanuariga on seda üheksa võrra rohkem, kuid protsentuaalselt võrreldes on positiivsete arv langenud.

Kui 2020. aasta jaanuaris uuriti kokku 710 metssiga sigade Aafrika Katkule (SAK) ja nendest 6 olid positiivsed, siis on SAK positiivsete arv uuritud metssigadest 0,85%. Samas tänavu uuriti kokku 2074 metssiga ja neist vaid 0,72% andsid SAK-ile positiivse tulemuse.

"Siit saab järeldada, et SAK positiivsete arv 2021. aasta jaanuaris tõusnud pole, pigem veidi langenud ehk võib öelda, et SAK positiivseid metssigu on pigem vähe," selgitas Kristian.

Üleüldiselt on SAK positiivsete arv oluliselt vähenenud võrreldes 2014—2017. aastatega kui haigus metssigade hulgas alguse sai ja levima hakkas.

Nendel aastatel oli Kristiani sõnul SAK positiivsete metssigade hulk orienteeruvalt 10% uuritud metssigadest. 2018. aastal oli see arv 5%, 2019. aaastal 1,7%, ja 2020. aaastal 1,04%. "Seega on SAK positiivsete metssigade arv aasta-aastalt vähenenud," selgitas ta.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus, mis võib küündida kuni 100% loomadest.

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid