Eestis suri jaanuaris 23% rohkem inimesi kui mullu samal ajal

Jaanuaris registreeriti Eestis 1671 surma. Seda on 308 võrra rohkem kui möödunud aasta esimesel kuul. Ümardatult on surmade arv kasvanud 23%.

Siseministeerium avaldas teisipäeval rahvastiku toimingute osakonna andmed jaanuari kohta. Eriti hakkab seal silma surmade arv, mis on teinud varasemaga võrreldes märgilise hüppe.

TAI surmade põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul saab surmade esialgseid põhjuseid avaldada alles märtsis, ametlikke andmeid tutvustatakse aga maikuus. Siiski ta viitas Euro-MOMO andmetele, kust nähtub, et surmade arv Eestis oli iseäranis kõrge just jaanuari kolmandal nädalal.

Samuti nähtub, et surmade arv jaanuaris ei kasvanud mitte ainult Eestis, vaid Euroopas tervikuna. Ja seda just kolmandal nädalal. Lähiminevikus oli Euroopas rohkem surmasid rohkem vaid 2020. aasta märtsi lõpul ja aprilli algul, kui mäletatavasti möllas täistuuridel koroonaviirus.

Kas jaanuari piik on seotud ehk samuti koroonaviirusega? On see pühade aja tulemus, kui inimesed jõule ja aastavahetust üheskoos tähistasid? Või ei saa siin üldse koroonaviirusega seost otsida?

Valitsust koroonaviiruse ohjeldamises nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles algatuseks, et suremust ei saa päris ühe kuu kaupa vaadata. Tuleb uurida pikemat perioodi, mitte kuud või nädalat. Siiski, möönab ta, on kõnealusest statistikast kasvu näha küll ja tõdeb, et võimatu oleks eitada seal koroona mõju.

"Jaanuari kiirstatistikas võib tõepoolest näha [surmade märgatavat tõusu - A. P.]. Euroopas tuleb aga vaadata, mis seal suremust veavad. Meie oleme Euroopa mõttes väiksed tegijad. Inglismaal aga hakkas just viimane laine enne jõule ja läks üle uue aasta," selgitas Lutsar..

Kõige enam kasvas surmade arv jaanuaris oodatuga võrreldes Portugalis, Inglismaal ja Hispaanias. Mõnes suuremas riigis, nagu näiteks Itaalia, Saksamaa või Ungari, käis surmarohkete nädalate periood juba möödunud aasta lõpul. "Kindlasti Covid seal rolli mängis," ütles Lutsar, et selliseid riike on veel mitu.

Eestis ühes kuus 308 võrra kasvanud surmade arv vaevalt Euroopa tervikpilti mõjutab, kuid 23% võrra tõusnud suremus näitab, et päris teerajajaks me ka ei ole.

Lutsar ei arva, et surmade ootamatu kasv oleks seotud pühadega, sest surmakõver hakkas üles minema juba detsembris, aasta 47. nädalal. "Seda tõusu detsembris panime kindlasti (teadusnõukojas) tähele. Ja et ta jätkus ka jaanuaris. Nüüd paistab, et on tagasi pööranud," selgitas Lutsar, et surmade arv oli eeldatavast kõrgem vaid loetud nädalad ja seetõttu siin mingit traagikat pole.

Ta tõi näiteks veel näiteks Sloveenia, Šveitsi, Belgia ja Hollandi, kus suremus püsis tavapäratult kõrge palju rohkem nädalaid.

Lisaks oli 2018. aasta alguses samuti nelja nädala pikkune tsükkel, kui surmasid tavapärasest rohkem oli. See aga leidis aset veebruarikuus ja toona oli põhuseks gripp.

Siiski vajab surmade statistika detailsemat analüüsi, et mingeid konkreetseid järeldusi luua.

Eesti surmade arvuga nädala lõikes viimase viie aasta jooksul saab tutvuda siin.

Euro-MOMO

Euro-MOMO on rahvusvaheline suremusandmeid analüüsiv teadusprojekt, mille raames väljatöötatud matemaatilise analüüsi meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste tõttu (kuuma- ja külmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal ning seda on rakendatud nii gripi, kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavapärasest suurema suremuse

(excess mortality)

hindamiseks.

Vastavalt Euro-MOMO andmetele oli Eestis 2020. aasta lõpus suremus oodatust mõnevõrra suurem, kuid tõus ei olnud suur võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega nagu näiteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.

Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus COVID-19 oli mullu nimelt 201 inimese surma põhjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. COVID-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.