Just see, Alexandre Dumas’ raamatust „Kolm musketäri“ pärit ütlus “Üks kõigi ja kõik ühe eest” meenub, kui lugeda seekordse Metsalehe jätkulugu, kuidas on kulgenud sündmused läbi aasta, mil on kestnud looduskaitsjate ja metsaomaniku vastasseis Märjamaa lauluväljaku lähedusse jääva metsa raiumise osas.
Kõnealuses paigas võiks juba uus metsapõlv kasvada, tõdeb metsaomanik – kui vaid poleks kõiki neid vaidlusi, mille sisu kõlab lühidalt nii: lageraiet seal teha ei või, ja kõik.
Kohtuskäimine pole teadagi odav lõbu, selle tarvis on looduskaitsjad ressursse leidnud, ehkki raieõiguse ostnud ja rohkem kui aasta jagu päevi metsa mahavõtmisega viivitanud Stora Enso Eesti on pakkunud välja, et need, kes soovivad metsa kasvavana näha, võiks ju soovitud arvu puid omalt poolt n-ö välja lunastada. Ettevõte ise on valmis kasvama jätma lisaks kohustuslikele säilik- ja seemnepuudele 50 puud. Sealjuures käis ettevõtte esindaja neid koos looduskaitsjaga äragi märkimas ja korra tundus, et kokkulepe on saavutatud, ent samal päeval esitas puid tähistamas käinud looduskaitsja kohtusse uue hagi.
Nii et metsaomanik või siis raieõiguse ostja olgu valmis kõigi hüvanguks metsa säilitama, aga need, kes seda soovivad, omalt poolt metsaomanikule mingilgi moel vastu ei tule.
