Tihtipeale on kõige etemad küsimused just need, millele on vastuseid mitu. Või … millele polegi vastuseid. Sedapuhku on. Üheks nominendiks meie külade eluolu ja hingeelu parima tundja tiitlile on kindlasti Krista Habakukk.

Ise kutsuvad üle-eestiliselt tegutseva Kodukandi inimesed endid külaliigutajateks. Meie-tunde loojaks. Kus vaja, seal ka äratajateks.

Erilist rõõmu teeb Habakukele Eesti aasta küla valimine iga kahe aasta tagant – selle valimist veab ta ka tänavu. See on kui viljelusvõistlus, kus parimat on raske valida, sest kõik väärivad võitu.

Üks raskemaid aegu on külaliigutajatele olnud viimase haldusreformi järgne aeg, kui pahatihti tajuti, et uutes suuremates omavalitsustes on ametnikega suhtlemine keerukamaks ja aeganõudvamaks läinud. Küladega arvestatakse vähem, rohkem soovitakse arendada tõmbekeskusi.

“Seal, kus külavanemad on ise aktiivsemad, on ka kaasatus parem ja toimub vallaga koostöö,” leidis Habakukk ning sättis külavanemate teema üheks olulisemaks Kodukandi tegevusvaldkonnaks.

Kodukant viis läbi külavanemate uuringu. 2019. aastal saadi kokku külavanemate foorumil. Sama aasta sügisel oli Habakukk esimese maal elamise päeva peakorraldaja.

Habakukk elab ka ise maal, ühes Viljandi valla väikekülas. Tal on hing rahul, et märtsis saab aasta päevast, mil ka seal külakogu ehk siis külaselts sündis, et koos oma koduküla asju arutada ja edendada.

Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Habakuke puhul tõi president välja tema pühendumus külaliikumise ja kodanikuühiskonna edendajana juba 20 aastat.