Miks ei tühjendata pakendikonteinereid piisavalt tihti?
(11)
Kui sama asi on mitu korda juhtunud, küsib ajakirjanik Eesti Pakendiringluse juhatuse liikmelt Alder Harkmannilt, kas konteinereid ei tühjendata piisavalt sageli kulude kokkuhoiu pärast.
Harkmann vastab: „Prügi üle ajavad konteinerid ei ole kuidagi kulude kokkuhoidmiseks, sest konteineri kõrvalt koristamine on kulukam kui selle õigeaegne tühjendamine. Suurem osa pakendipunkte toimib ilusasti ning põhjust mitte sorteerida ma seetõttu ei näe. Veebilehelt www.kuhuviia.ee leiab järgmise lähima konteineri ning jäätmete konteineri kõrvale maha panemise asemel tuleks need sellisel juhul teise pakendipunkti viia.
Nii avalikus kasutuses kui ka korteriühistute ja eramajade juures on konteinerite tühjendamistel kindlad graafikud. Enamus kordadest see ka toimib, kuid prügikonteinerite täitumine ei ole alati korrapärane ning seetõttu tuleb ette olukordi, kus tühjenduspäevaks on ka konteineri kõrvale pandud jäätmeid.
Näiteks kui ühe tühjendusperioodi sisse jääb mitu juhust, kus pakendikonteineri juurde on toodud tavapärasest rohkem pakendeid (näiteks keegi on kogunud pakendeid väga pika perioodi jooksul ja toob need korraga konteinerisse), siis tühjenduspäevaks ongi tekkinud n-ö ületäituvus.
Küll aga tegelevad logistikud sellega iga päev, et siis muuta graafikut, viia konteinereid juurde või leida mingi muu lahendus, kuid sellist olukorda, kus mitte kuskil mitte kunagi ületäituvust ei teki, on pea võimatu loota. Lisaks, kuna pakendikonteinerid sisaldavad keskmiselt 20-40% muid jäätmeid, siis on ka see oluliseks probleemi põhjuseks ületäituvuste korral.
Näiteks kui keegi pahatahtlik kodanik toob pakendikonteinerisse oma ehitusjäätmeid, siis on see konteiner kohe täis ning graafikujärgseks tühjenduspäevaks on seal loomulikult tekkinud ületäituvus. Pakendikonteinerite tühjendusauto konteinerit sel juhul ei tühjenda ning siis kulub veel aega, et sinna läheks tühjendama olmeprügi tühjendusauto.”
Loe lähemalt SIIT, missugune segadus pakendijäätmetega tegelikult valitseb.
