Hiljuti elu poolesajanda verstapostini jõudnud Kalle Kõiv ühendab koolijuhi ja hingekarjase kõrval ka pereisa, näitejuhi, võitluskunstide instruktori, hobiaedniku ja -sportlase rollid.

Olete koolidirektor, aga samal ajal ka Juuru Mihkli koguduse õpetaja. Kindlasti on teilt küsitud, kuidas ühendate need väga erinevana tunduvad ametid.

Tavaliselt vastan, et need kaks ametit on minu sees nii põimunud, et ma ei pea võtma erinevaid rolle ega kandma erinevaid maske, olen lihtsalt mina ise ja aitan ligimest nii kuidas oskan.

Kui siin ja praegu võtta kokku sõnum, mida kindlasti tahate inimestele edasi anda. Mis see oleks?

Viimastel sajanditel on inimkonnale meeldinud mõelda ennast maailma nabaks või looduse krooniks. Samas, kes vähegi viitsib ringi vaadata ja nähtut analüüsida, võib tõdeda, et mõtleval inimesel on tõsine kalduvus "üle mõelda". Me sõdime rahu nimel. Reostame puhtuse nimel. Kulutame säästmise nimel. Süstime tervise nimel. Tülitseme sõprusliitude nimel. Tarbime tarbetut ja usume uskmatut.

Viiekümne aastaga olen õppinud aru saama ja mõistma, et kui meie, maailma nabad, isegi väga-väga tahaksime, ei suudaks me siin maailmas, rääkimata universumist, mitte kõige vähematki ära rikkuda. Kõik, mis loodud, on ikka nii täiuslikult loodud, et ainult vaata ja imesta!

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega