Peale sinu on mõni teine veel meenutanud KuKut – kuidas teiste mälupiltidele vaatad?

Teised on ju juhuslikult siin-seal maininud, aga mina kirjutasin terve raamatu. Ma olen kuulnud ka küllaltki tõrksat suhtumist – et KuKu oli üks õudne joomapunker! Aga see on niisugune pinnavirvendus.
Napsi võeti, seda ei saa eitada. Aga meie eeskujudeks olid eestiaegsed härrasmehed, kes igal pool käinud ja elanud – nende kombed! Mina jälgisin kõrvalt, kuidas pisikese lonksuga konjakit rüübati.

Kes nood olulised härrasmehed seal veel olid ning kuidas vaatas nende peale kohalik kagebiit?

Seal käis kogu meie kultuurieliit ikkagi, alates Friedebert Tuglasest, Gustav Ernesaksast ja Hino Ellerist. Kunstnikke ja teatriinimesi oli väga palju – Olev Eskola, Ants Eskola, Kaarel Karm, Mari Möldre, Aino Talvi, Adamson-Eric, Richard Kaljo... Staare oli ühel ruutmeetril rohkem kui kusagil mujal Eestis.
KGB ja partei keskkomitee kõrgetel ülemustel oli väga hästi teada, mida KuKus räägitakse. Ja mitu korda, eriti partei poolt, Karl Vaino ajal, kerkis küsimus, kas KuKu kinni panna. Aga iga kord, kui hakati seda analüüsima, leiti, et on palju kasulikum, kui see KuKu seal keldris on, korralike nõukogude inimeste eest kaugel.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega