Vigu tuleks vältida, mitte neist õppida

TÕSI TAGA • ELUST ENESEST • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNGID • KARIKATUURID

ELUST ENESEST

ANDRUS TAMME huumorikogust

Koduõpe: Väljavõte lapsevanemate jututoast

Õpetaja: “Tere hommikust, lapsevanemad! Tänased koduülesanded on järgmised.

1. Lugeda läbi ja ümber jutustada muinasjutt “Kuidas oravake ja siilike käisid perepsühholoogi juures”, lk 43–64. Kirjutada välja põhiteesid.

2. Matemaatikas läbida kõik näited ja ülesanded lk 83–124.

3. Loodusõpetus: ärge unustage pidamast ilmapäevikut. Palun ka, et te ei paneks kirja ainult sademeid, vaid näitaksite ära ka sademete koguse ja täpse aja, tuule suuna ja tugevuse (mõõtke nii, et teete sõrme märjaks ja pistate selle aknast välja), samuti tehke papjeemašeest gloobus ja märkige sellel ära kõikide riikide pealinnad.

4. Inglise keel: kirjutage essee teemal “Economical problems in The Third World countries”.

5. Ja lisaks, et muusikaõpetaja tervitab ja palub salvestada video, kus teie laps laulab “Ave Mariat”.”

Peetri ema: “Vabandust, aga kes teab, mida me lapsed teises klassis õpivad? Mis gloobus? Mis põhiteesid? Mis “Ave Maria”? Kas te olete hulluks läinud?”

Juhani isa: “Minge te ka p.....!”

Pille ema: “Mats! Ma ei imestagi, et teie Juhan kogu aeg sülitab teiste laste peale! Minu Pille teeb rõõmuga kõik ära. Kuna ta karantiini pärast ei saa käia vehklemis-, makramee-, karate- ja tantsuringides, siis on tal palju vaba aega, nii et võite talle midagi lisaks anda!”

Mari ema: “Kõik! Minu kodukool lõpetab tegevuse! Ma kirjutan homme kõigile oma lastele lõputunnistused välja ja meil tuleb lõpupidu. Ja eemaldage mind sellest idiootlikust jututoast!”

Peetri ema: “Kas keegi on juba lugenud muinasjuttu siilikesest ja oravakesest? Mida see psühholoog neile soovitas? Ma varsti lahutan oma mehest. Me oleks eile peaaegu kaklema hakanud nende pagana õppetükkide pärast! See saabas ei tea isegi seda, et alguses tuleb teha korrutustehe ja alles siis liitmistehe, kui liidetavad ei ole sulgudes!”

Kirke ema: “Ma ei saa aru, miks ei võiks kõiki lapsi karantiini ajaks sulgeda kooli? Ma tooksin hea meelega neile neli korda päevas süüa.”

Peetri ema: “Toetan!”

Juhani isa: “Toetan täiega!”

Pille ema: “Loll nali! Väljas on jube viirus! Kas te tõesti riskite oma laste tervisega?!”

Kirke ema: “Mul on viis last. Ma olen valmis kõigega riskima! Mu mees käib ilma maskita mööda poode ja palub võõrastel inimestel enda peale köhida, lootuses, et ta jääb haigeks ja ta viiakse haiglasse, eemale sellest hullumajast! Ja teate mis? Ma olen isegi tema poolt!”

Õpetaja: “Kirke ema, ma palun teid väga, et te ei tooks oma lapsi kooli ukse taha ja siis ise ei jookseks ära. Meie kooli direktor ei tee selle tõttu kooli kiiremini lahti!”

Katrini ema: “Lugupeetud lapsevanemad! Ehk te peaksite ka võtma appi metoodika, mis näiteks minul aitab ekstreemolukorras stressi maandada. Igal õhtul joon ma ära pudeli veini, lähen kappi ja nutan padja sisse.”

Juhani isa: “Ma kordan veel kord, minge p..... selle õppe ja selle jututoaga! Mu pojal juba silm tõmbleb teie ülesannetest! Me ei hakka neid tegema!”

Aleksandri isa: “Sõbrake, ma olen siin sinuga täitsa solidaarne. Ma ostsin meie järeltulijale paar põrsast, las kasvatab neid. Pole teada, millal see kuradi karantiin lõppeb, aga gloobust leiva peale ei määri.”

Mihkli ema: “Kas keegi teab, kuidas anda laps lastekodusse nii, et keegi sellest teada ei saa?”

Õpetaja: “Mihkli emale teadmiseks, et see siin ei ole Google, vaid lastevanemate jututuba! Eelmine kord otsisite te öö läbi vastlakuklite retsepte, aga mu telefon piiksus kogu aeg.”

Mihkli ema: “Ma muidugi palun vabandust, kuidagi piinlikult kukkus välja...”

Inga ema: “Minnu Inga on tupli! Ta tegi kõik panke talle viis, et ta kõik teki ära.”

Õpetaja: “Inga, anna telefon kohe emale tagasi ja ära võta seda enda kätte, kui ta pole lubanud!”

Tiina ema: “Tead sa, Ene, et Tiina klassis on kõik lapsevanemad ja õpetaja idioodid?”

Tiina ema: “Oi, vale chat...”

Tiina ema: “Ma mõtlesin vehklemise klassi...”

Juhani isa: “Mine p.....!”

Õpetaja: “Palun tööd ära anda kl 17.00.”

Pille ema: “Kõik saab tehtud! Aitäh Teie töö eest! Head päeva!”

Katrini ema: “ Lähen nutan padja sisse...”

Kell 1 öösel.

Mihkli ema: “Kuidas juua öö läbi ja hommikul välja näha kainena? Pagan, jälle vales kohas küsin! Vabandust!”

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Tsaari ja isamaa eest Väljavõte ajalehest The Times 1904. aastast

Ajalehe korrespondent Port Arturis kirjutab: “Raevukate hüüetega youb tvoju mat! tormasid vene sõdurid vasturünnakule, et takistada jaapanlaste tungimist mäele.

Pärast rünnakut küsisin vene ohvitserilt, mida tähendavad need sõnad, mille peale ta vastas: “Sureme tsaari ja isamaa eest!”.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Kui valid elus vale tee, siis nõua uusi valimisi!

Kui laskesuusataja ei suuda märkidele pihta lasta, siis tuleb tal ühtelugu trahviringidel ringi lasta.

Käsklus “Paremale vaat!” antakse ikka selleks, et siis saab vaati märkamatult vasakule veeretada.

Ei saa rääkida partnerite võrdsusest juhul, kui ühele neist kuulub lõviosa ühisosast.

TÕSI TAGA

ANDRES ÜLVISTE

• Kes ei suuda õigustada lootust, see peab lootma õigustusele.
• Süües kasvab isu, aga kartulikoorte söömisel see ei kehti.
• Nullist alustada on oluliselt parem kui nulliga lõpetada.
• Võta koht sisse, enne kui see sulle kätte näidatakse!
• Kodutu teab, et kes ruumist ilma, see ilmaruumis.
• Oma ökoloogilise jalajälje eest ei saa jalga lasta.
• Puupea paneb puusse pika puuga.
• Parem rippuda telefoni otsas kui telefoniposti otsas.
• Mis on kannibali leivakannikas?
• Kas lisaks moosivarastele on ka keedisekelme?
• Füüsikute perekonnas valitses väga hea keemia.
• Karjapoisil tekkis karjaimmuunsus.
• Toreadooril oli higipull otsa ees.
• Sukasilmad tegid tervisejooksu.
• Piiririkkujad kompasid piire.
• Kui asi istub, pole istumine asjata!
• Nõusid lõhkudes võib nõutuks jääda!
• Kirss tordil võib olla paras pirukas!
• Alluva keerutamine ajab bossi pöördesse.
• Ka raketiteaduses on vaja talupojatarkust.
• Tänapäeval pole mõnel noormehel aega aega teenida.
• Kui kapsaaed on katseaed, siis passib sinna proovikivi.
• Mõttetu on hakata ettekirjutuste vastu takka üles lööma.
• Hädamaandumise korral ei tohiks häda püksi maanduda.
• Triibu tõmbamisega tõmbab noor inimene endale kriipsu peale.
• Kui mees saab maitse suhu, võib naine sellest haisu ninna saada!
• Kas tugitoolisportlane tegeleb oma sisemuses sisekergejõustikuga?
• Kui sul on kombeks muneda, siis katsu olla ikka õnneliku kana tüüpi.
• Käsimüük tähendas nõukaajal seda, et kaubandusvõrgus oli käsi sees.
• Teadmised on sageli lünklikud, aga vahel on lüngad teadlikud.
• Rootsi laud oli omal ajal nõukogude turisti märklaud.
• Loll palkab mudamaadluse puhul määrdemeistri.
• Haiglane huvi reedab ravivajadust.
• Ihnuskoi ei raatsi isegi piitsa anda.
• Ajutisi raskusi tuleb ette pidevalt.
• Mis tunne on olla tundetu?

PAETISME

JÜRI PAET

Pada sõimab katlakütjat, ühed mustad mõlemad.

Kõige paremad külalised on hambutud karsklased.

Tänasida armuseiklusi ära viska homse varna.

Minu süda on nagu ühiselamu, kus elavad väga paljud naised.

Kas saeveskis saab ka jahu jahvatada?

Kuidas saab käel olla viis sõrme, kui üks neist on pöial?

Katsu ilma pudelita pööningule minna.

Ilmaennustajad udutavad liiga palju.

Millises riigis on suurimad pudrumäed ja piimajõed?

Hobusekinkija suhu ei vaadata.

Suur tükk ajab põsed punni.

Kas elupõletajad on püromaanid?

Härrasmees viinapitsi ei sülita.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Koolmeistrite palkadest

Mõisavalitseja (pilgates): “Öelge, kust see tuleb, et koolmeistrile nii vähe palka antakse ja nende tarkuse eest nii kõhnalt makstakse?”

Koolmeister: “Mina panen seda ka imeks, et meie ajal veel inimesed nii rumalad on, et tarkuse eest enam maksta ei taha. Aga siiski oleme meie, koolmeistrid, oma vähese palgaga, mida meie oma tarkuse eest saame, ikka rahul. Vaadake, kui meile “suure suu” eest tahetakse palka maksma hakata, nagu valitsejatele seda tehakse, siis ei tuleks sellest midagi välja: raha lihtsalt ei jätku mõlemale – valitsejatele ja koolmeistritele.”

TÕRRE PÕHJAST

AMBROSE BIERCE

Mälestusteraamat: see on meie elu see osa, mida võime jutustada ilma punastamata.