Meil on vaja jätkusuutlikkusele keskendunud poliitikat, tulevikku vaatavat pikaaegset poliitikat. Pika visiooni poliitika eeldab, et me oleme valmis mis tahes ootamatusteks. Me teame, et need ootamatused võivad tulla. Meil on vaja paindlikkust ja võimet kiiresti ümber rivistuda, nagu näeme ka koroonakriisi puhul.

Mul on väga kahju öelda, et kümmekond aastat tagasi või isegi 1990ndail oli Eesti võimekus selliste riskidega toime tulla parem. Sest meil oli toona parem haldussuutlikkus, oli suurem võimekus keskenduda peamisele ja kokku leppida ühises tegevuses.

Nüüdseks on see, ma julgen öelda, mandunud. Eesti ühiskond on mugavusest mandunud, ta on liiga kaua elanud mugavustsoonis ja sellepärast ei tule praegu ka toime näiteks vaktsineerimise korraldamisega. See on üks suhteliselt lihtne logistiline ülesanne, aga sellega ei tulda toime. Ma mõtlen kas või selle aja peale, mil me Laari esimeses valitsuses püüdsime täielikus kaoses mingit korda luua.