Loomakasvatuse käigus keskkonda jõudvate kasvuhoonegaaside hulka aitab vähendada sõnnikust biogaasi sünteesimine.
FOTO:
Süsiniku jalajälg loomakasvatuses sõltub paljuski sellest, kus toodetakse loomadele sööta, kui palju kasutatakse transporti ja kus tarbitakse liha.
“Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg on väike,” hindas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasik, tuues esile, et just seakasvatuses on keskkonna jalajälg üks madalamaid.
Süsiniku jalajälg on kõige väiksem siis, kui loomade sööt on kasvatatud Eestis ning loomakasvatussaadused töödeldakse ja tarbitakse kohapeal.
Oled juba tellija?
