HARULDASED HETKED | Erakordne valgusmäng Karja kirikus, mida näeb haruharva

Märtsi keskel näeb Karja kirikus õige ilmaga kahel päeval vaid poole tunni jooksul imelist vaatemängu: kindla nurga all vitraažaknast paistev päike maalib võidukaare põhjaküljel oleva skulptuurigrupi mitmevärviliseks.

Karja kiriku erilist valgusmängu on võimalik näha 14. ja 15. märtsil, kuid mitte sugugi igal aastal. Eelmisel aastal oli neil päevil pilves ja vaatemäng jäi vahele.

Tänavu võis Karja kiriku õpetaja Veiko Vihuri aga koguduse sotsiaalmeedias teatada, et esmaspäeval kella 14 paiku andsid vanad tuttavad Püha Katariina, Püha Paulus, keisrinna Faustina, keiser Maxentius, kurat ja inglid Karja kiriku seinal jälle ilusa etenduse.

“Taevane käsi lükkas pilved kiriku kohalt kõrvale ja lasi Jumala päikesel aknast sisse paista — nii õigete kui patuste ja kurjade üle,“ rõõmustas Vihuri.

Valgusmäng haarab vaid poole tundi vältel kiriku võidukaare põhjaküljel olevat skulptuurigruppi, millel kujutatakse Aleksandria Katariinat ja tema legendikaaslasi.

Grupi keskel seisab piibliraamatu ja palmioksaga Katariina, keda kroonivad taevased inglid. Põlvitavad keisrinna Faustina ja väepealik Porphyrius hoiavad kinni Katariina mantlist. Püha Katariina jalge all kägaras paganlik Rooma keiser Maxentius, kelle kukalt kratsib irvitav kurat. Vasakul on apostel Paulus mõõgaga ja paremal apostel Peetrus võtmega.

Püha Katariina või Aleksandria Katariina oli heast perest ilus ja tark neiu, kelle Rooma keiser tema kindlameelsete kristlike vaadete ja keeldumise pärast saada keisri lisanaiseks, surmata lasi. Legendi kohaselt kandsid inglid tema surnukeha Siinai mäele, kuhu Katariina mälestuseks rajati klooster, mis on säilinud ning tänapäeval turistidele suurt huvi pakub.

Keisrinna Faustina ja väepealik Porphyrius on grupis seetõttu, et astusid Katariina kaitseks välja ning seetõttu hukati. Keisrinna Faustina hoiab Karja kirikus Katariina kuuehõlmast kinni, et temaga koos taevasse pääseda.

Veiko Vihuri sõnul pidi skulptuur demonstreerima saarlastele kristlaste võitu paganate üle. „Huvitav, et selleks valiti just tark naine,“ osutas Vihuri.

Valgus langeb skulptuurigrupile läbi lõunaseinas oleva ümmarguse akna, mille praegused klaasid on eelmisest sajandist. Vihuri sõnul ei saa muidugi välistada, et ka keskajal olid aknal värvilised klaasid, kuid kaldub pidama valgusmängu pigem kaasaegseks nähtuseks.

Teine kord aastas, mil valgusmängu võib näha, on septembris, mil päike paistab sisse hommikul üheksa paiku.

Kahjuks ei saa kutsuda inimesi värvide mängu vaatama, sest kunagi ei ole päris kindel, et päike ikka paistab. „Muidu oleks väga tore selline sündmus välja kuulutada,“ sõnas Vihuri.

Nähtuse avastamine oli pigem juhuslik, sest sel aastaajal on kogudus veel talvekirikus ja kirikusaalis koos ei käida. Kuigi Vihuri on Karja kirikus vaimulikuks olnud juba 30 aastat, siis avastas temagi nähtuse alles 2016. aasta paiku.

“Karja kirikus toimub kogu aeg midagi, teaks ainult millal vaatama minna,” aõnas Vihuri. “Olen seal küll juba ligi 30 aastat olnud, aga ikka veel pole kõike avastanud.”