Ornitoloogid ja põllumehed vaidlevad: kas keskkonnasõbralikum on üks hani heidutuseks maha lasta või sõita autoga sadu kilomeetreid

Viljakasvatajad tahavad põldude rüüstamise vähendamiseks kevadel hanesid jahtida, kuid ornitoloogid seisavad sellele raudkindlalt vastu. Keskkonnaamet valis kesktee, lubades küttimist vaid viies maakonnas.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Aplad näljased haneparved on kohal ning taas tuleb muretseda talivilja pärast. Kui lasta lindudel seal volilt nosida, jääb järele must maa.
"Et põlde päästa, sõidab üks inimene autoga kaks kuud iga päev ca 300kilomeetrise ringi ja ajab hanesid taga," kirjeldab Madis Ajaots. "Kõik need plastpallid ja -linnud ja muud Hiina peletised on siia sõidutatud ning lõpuks jääb neist järele ainult sodi ja plastimägi. See kõik on CO2 jalajälg, mille vähendamisest praegu igal pool räägitakse. Palju lihtsam, odavam ja keskkonnasõbralikum on üks lind maha lasta ja teised saavad aru, et põllule ei tasu tulla."
Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadrände ja pesitsemise ajal linde ei tapeta ja pesitsevaid linde ei häirita.
Et haned söövad vilja ja ilma jahtimiseta lindudest põldudel lahti ei saa, pole piisav põhjendus. Tartu Ülikooli teadlaste aastail 2019 ja 2020 läbi viidud uuring pidi välja selgitama, kas jaht peletab kevadel hanesid põldudelt tulemuslikumalt ja pikemaks ajaks kui tavaline heidutamine. Selgus, et olulist vahet pole. Seega ei aita jaht kuigivõrd paremini põllukahjustusi vältida ning edaspidi võiks põllumehed oma vilja kaitseks rakendada mittesurmavaid meetodeid.