| METSALEHT | JUHTKIRI |
On hulganisti rahvajutte, mis pajatavad puu istutamisest kui heateost tulevastele põlvkondadele.
Just heateoks on puu istutamist ajast aega peetud ning veel kuni üsna viimase ajani kuulus ka metsaistutus samasse valdkonda. Kuni ühtäkki moondusid istutatud metsad osa inimeste teadvuses puupõldudeks, kus midagi muud peale mulda pandud puuliikide justkui ei leidugi.
Ja kohe ütleb ilmselt keegi ka neid ridu lugedes, et metsa ei olegi võimalik istutada, vaid üksnes puid.
Minul ei ole õnnestunud veel käia üheski sellises puistus, mida saaks võrrelda põlluga. Juba samal aastal, mil uus metsapõlv kasvama pannakse, on näha, mida loodus sinna omalt poolt lisama hakkab. Küll vaarikaid, küll põdrakanepit, küll ühe suvega pool meetrit kasvu viskavaid sarapuid või punast leedrit… Ükski põld ei näe ju selline välja.
Olete tähele pannud, millises sirges reas kasvavad männid näiteks Käsmu poolsaarel kaitsealuses metsas? See ei ole looduse, vaid inimese kätetöö, ometi ei ole kuulda olnud, et keegi neid metsi Käsmu puupõlluks nimetaks.
Kohe-kohe on metsaistutuse hooaeg jälle käes. Eelmisel aastal istutati Eesti metsadesse kokku ligi 39 miljonit puud. Kas sina, kes sa sotsiaalmeedias istutatud metsi puupõlluks sildistad, olid istutajate hulgas? Oled sa üldse kunagi ühe puu istutanud?