Vallavanem Priit Lomp: eesmärk on säilitada asulas püsimetsa
| METSALEHT |
Kui 2014. aastal selgus, et vallamaja kõrval kasvav männik on saanud raieküpseks, oli ühtlasi teada, et lageraie ei pruugi paljudele meeldida. Vallavanem Priit Lomp kutsus rahva kokku, et asja arutada.
Kuigi paljudele tundub, et tegu on iidse traditsiooniga, siis kohalike elanike kaasamine metsatööde planeerimisse on tegelikult suhteliselt uus nähtus, mis algas vastava seadusemuudatuse valguses aastal 2017.
“Kui võtta nüüd viimast kahte nädalat, siis ainult sellega olengi saanud tegelda,” tõdeb RMK Tartumaa metsaülem Toomas Haas. “Ongi nii, et muu töö seisab ja käiku lähevad ka nädalalõpud.” Metsaülemal oli ennegi tegemist palju – kõik kohustused, mis kinnistutega seonduvad –, ning kaasamistega on seda veel kõvasti juurde tulnud.
Kastre vallavanema Priit Lombi arvates inimesed mõistavad, et metsa on vaja raiuda. “Aga ärge raiuge minu kodu juurest!” lisab ta naljaga pooleks.
Ka tema enda maja ümbert on metsa raiutud. “Loomulikult see puudutab ja häirib. Kas sellega peab harjuma? Võib-olla peab, võib-olla ei pea, aga igasugune ärakeelamine tundub mulle ebamõistlik,” ütleb ta.
Kaasamise juures on Kastre vald enda õlule võtnud info vahendamise elanike ja RMK vahel. “Kui meile tuleb teade, siis me ei hoia seda iseendale,” kinnitab vallvanem. Valdavalt teavitatakse külaseltse, kes omakorda sõna edasi kannavad.
Suurem jagu kaasamisi mööduvad rahumeelselt. Konfliktne vähemus pälvib aga meedia tähelepanu. Tartumaal oli selleks hiljuti Kaagvere juhtum. Sageli on tegu möödarääkimistega, mida aitaks vältida reeglite täpsem paikapanek – keda kaasata, kuidas levib teave ja mis peaks olema tulemus.
Äsja tuligi RMK välja täpsustatud kaasamise korraga KAH-aladel. Haas on selle mõttega päri, näiteks peab ta vajalikuks kaasatavate ringi määratlemist. “Oleme seni kaasanud peale kohaliku omavalitsuse piirinaabreid ja külaseltse. Kui nüüd aktivistid kusagilt teisest Eesti otsast kohale sõidavad või lausa bussidega rahvast tuuakse, nagu sageli juhtub, siis neid me ei saa kuidagi pidada kohalikeks ega kogukonnaks.”
