Loe rohkem, vaata videosid ja infograafikat artiklist SUUR LUGU | Lageraie kodumetsas ei meeldi? Teadlased pakuvad lahenduse

“Aegjärkse raie kõige selgem lisakulu on kahekordne tehnika edasi-tagasi liigutamine,” ütleb RMK Tartumaa metsaülem Toomas Haas. Ka harvesterijuhile makstakse peenema töö eest lisatasu. “Aga lisaks tekib metsas kuue-seitsmeaastane periood, kus uue metsa kasv peatub või venib. See on puidu mõttes kaotus. Lähtudes RMK praegustest otsekuludest võivad olla alternatiivse metsamajandamise kulud ligi kaks korda suuremad kui kulud lageraiepõhise majandamisega.”

Kas tuleb odavam, kui mets ise ilma majandamata kasvab? Hardi Tullus nendib, et sageli näitena esitatavas Kesk-Euroopa püsimetsanduses investeeritakse väga palju metsa uuendamisse. “Ka istutatakse juurde ja käiakse tõrjumas neid puuliike, mida ei taheta saada,” selgitab ta. “Pannakse ka metsloomade vastu kaitsed ümber parimate puukeste, mida tahetakse välja kasvatada.”

Ta lisab, et kui puidu rahaline väärtus on väga selge, siis kuigi ökosüsteemi väärtused on üliolulised, on nende hinnad küllalti vaieldavad.

Martin Tishler lisab, et metsade rahalist väärtust hinnates peab finantsauditit biomassile mingi numbri külge panema. “Metsa investeerimine tähendab, et sa vaatad tulevikku ja hindad, kui palju pinnaühik toodab. Kui sa teed lageraiet, siis 75 aastaga suudad kasvatada metsas biomassi kõige kiiremini.” On spekuleeritud, nagu võiks valik- või turberaiega tootlus isegi suurem olla. “Meie oludes on konkurentsitingimused puudel nii rängad, et pigem ei, aga eks sellele annabki vastuse teadustöö.”

On räägitud ka võimalusest, et metsast saab tulu teenida puidu asemel süsinikuga või ökosüsteemi teenustega kauplemise kaudu. “Aastaid juba öeldakse, et kohe-kohe tuleb praktikas töötav skeem,” tähendab suures metsafirmas Tornator keskkonnajuhina töötav Tishler. “Aga ütleme nii, et selles maailmas, kus ma töötan, saab hetkel konkreetselt mõõta ja hinnata ainult tihumeetrit. Süsinikukvoodid on riikidevaheline teema. Seda näitab tulevik, kas üldse metsaomanikku sellele skeemile ligi lastakse või mõni vabatahtlik skeem tööle hakkab.” Omanikel ei oleks lisanduvate võimaluste vastu mitte midagi.

Tullus rõhutab, et siit edasi peame arvestama, kes kulukama metsanduse siis kinni maksab. “Praegu kannab need kulud RMK,” kommenteerib ta katselapil toimuvat. “Suure mahuga ettevõtte jaoks ei ole need mõned kallimad tööd ja täiendavad investeeringud probleem, aga kui ühiskond soovib sellist metsandust suuremas mahus, siis seda tuleb ka arengukavas ja RMK eelarves arvestada.”

“Nii et metsanduses teenida, metsa majandamisest ja puidust omanikutulu saada – ega see nii lihtne ei ole,” tõdeb Tullus. “Olulisem on see lisandväärtus, mis pärast puidule antakse, samuti puidutoodete tootmisest riigieelarvesse tulevad eri maksud, aga metsaomanikul tooraine tootjana ongi raske teenida.”

Kastre vallavanem Priit Lomp toob välja, et nende vallaski on ehk isegi sadu inimesi, kes elatavad end tööga puidu- ja metsandussektoris ning maksavad ka makse. “Nad teevad eri töid, nii RMKs kui ka näiteks Järvselja õppe-katsemetskonnas, samuti erasektoris. Lisaks on üle saja inimese puidu väärindajaid, need, kes teevad mööblit, puitmaju, väikehooneid. Suures plaanis arvan, et ainuüksi meie vallas võib 300 inimese ringis puidusektoris tööd teha.”