AS Timber juhatuse liige Jaakko Kuusk tõdeb, et sellist muutust on hea meel näha ja seda on oodatud kaua. „Muutus on toimumas õiges suunas, sest inimesed on hakanud nägema, et kui suurettevõtetel ja fondidel tasub metsa osta, hoida, hooldada ja raiuda, siis tasub seda teha ka igal eraisikul, kuna investeering metsamaasse on madala riskiga rahapaigutus.“ Kuusk lisab sedagi, et finantsvabaduse saavutamine ei pea käima vaid läbi üürikorterite ja keerukate finantsinstrumentide. „Palju mõnusam on investeerida millessegi, mille "sisse" saab minna, mida on võimalik käega katsuda ja mille abil on võimalik kasvõi stressi maandada.“

Uurisime kahelt värskelt metsaomanikult, kes viimases Timber.ee oksjonivoorus pakkujatena osalesid ja oksjoni võitjatena väljusid, nende vahetute emotsioonide kohta, samuti põhjuste kohta, miks metsakinnistute ostmine ette võeti.

Filipiinidel elavad Riina ja Kuido ostsid metsa Muhu saarele

Meremehe kutsetunnistusi omavad Riina ja Kuido on võõrsil elanud juba pikalt. Pärast Mereakadeemia lõpetamist ja 5 aastat meresõitu, asusid noored aastal 2006 tööle Küprosele, kus elati 7 aastat. Seejärel saatis tööandja tublid eestlased aga hoopis teisele poole maakera – Filipiinidele –, kus nad elavad ja töötavad tänaseni.

Kuigi tagasikolimise plaane Riina ja Kuido veel ei tee, on Eestimaa mõlema jaoks siiski sügaval südames. Seda kinnitab asjaolu, et juba 4 aastat tagasi ostsid nad Muhu saarele, Paenase külla, krundi või nagu Riina ütleb: „eks ta hetkel tegelikult üks põld ole!“ Kuid, mis on üks maal asuv krunt väärt, kui selle juurde ei kuulu tükikest metsa?

Riina kirjeldab, et eks see selle „põllu“ juurde metsa otsimine ole võrreldav ideaalpildiga abielust, et alguses teed pulmad, siis saad lapsed jne. Kuna aga Paenase kandis polnud seni ühtegi sobivat metsatukka nende aastate jooksul müügis olnud, jäi mõte poolikuks, kuid kinnisvaraportaalidel hoiti silma peal ikka. „Tegelikult on see väliseestlaste haigus käia mööda kodumaiseid kinnisvaraportaale. Sellel pidi olema midagi tegemist koduigatsusega ja eks ta vist nii ole ka,“ ütleb Riina, kes lisab, et kuuldavasti pole nad ainukesed sellised, kes nii kodumaal toimuvaga end kursis hoiavad ja vaatavad kuidas kaasmaalased elavad.

Kui seni lapati portaale tulutult, siis nüüd äkki jäi silm peale…

…lausa kahele metsatukale, mis Muhu saarel, Paenase külas müüki pandi. Metsaettevõte HMPK OÜ pani kaks metsakinnistut Timber.ee oksjonikeskkonnas müüki ühise paketina. Riina tunnistab, et need 2 metsatukka on ausalt öeldes natukene suur suutäis, millega toime tulla, kuid teist võimalust ei soovinud nad ka ootama jääda. „Kõik juhused, meie mõtted ja plaanid jooksid kokku ning tegime otsuse, et me tahame neid metsi endale.“

Kuigi tegemist on raieküpsete metsakinnistutega, siis kohest metsa raiumise mõtet uutel omanikel pole, samas ei jää mets hoolitseva käeta. Värske metsaomanikuna tunneb Riina endas samaaegselt suurt rõõmu kui ka suurt vastutust. „See on tõesti väga vana mets ja seal on vaja teha päris palju tööd. Täpsema plaani paneme abikaasaga paika suvel, kui Eestisse puhkusele tagasi tuleme, kuid kuna Kuido on pärit Muhust ja meil on seal väga palju tuttavaid ning ka minu isa on metsamees, siis saame seni kõike organiseerida kaugjuhtimise teel,“ on Riina optimistlik.

Ehmatas metsasektori halb maine

Oma uutesse valdustesse pole naine veel jõudnud, sest kõik ostuga seonduv on toimunud valguskiirusel. Vaid veidi enam kui kuu tagasi märkasid nad Timberi oksjonikeskkonnas kuulutust ning paari päevaga tuli langetada otsus, kas osaleda pakkujana oksjonil või mitte. Seejärel tuli leida Eestist inimene, kes abistaks neid oksjonil osalemisega, sest digiallkirja andmise võimalus Riinal ja Kuidol puudub. „Suhtlesime oma sõpradega Eestist ja rääkisime oma mõtetest ning palusime neilt abi, et nad aitaks meid oksjonil osalemisega, kuid meie üllatuseks hakati meid kohe hoiatama, et tegu on raudselt pettusega ja skeemitamisega ning meile öeldi, et „meile need metsaärikad ei meeldi“,“ meenutab Riina, kellele sõna „metsaärikas“ tundus nagu sõimusõna.

Neid üllatas väga kogu see negatiivne foon metsatemaatika ümber. „Kõigiga, kellega Eestist metsaostu teemal suhtlesime oli negatiivne arvamus ja kuvand metsasektorist. Meie sellise mõttemalliga polnud. Tegime muidugi taustauuringut. Uurisime firmat, kes metsa oksjonile pani ja uurisime ka ASi Timber tausta,“ räägib Riina, kelle sõnul nõustusid nad oma positiivsest metsaostu kogemusest rääkima põhjusel, et anda oma panus metsasektori kuvandi parandamisse. Nende hinnangul rikuvad mõned üksikud tõrvatilgad meepotis küll tervikuna meepoti sisu, kuid üleüldiselt on nad veendunud, et metsasektoris töötavad ausad ja töökad inimesed.

Muret tekitab hoopis inimeste teadmatus, mida peale hakata sülle kukkunud metsapärandusega

Üpris lihtne on müüa oma metsamaad või lasta seal teha lageraiet, kui ühel hetkel on saadud pärandus. „See on mõistetav, sest paljud ei tea, mida metsaga peale hakata, neil puuduvad kogemused ja oskused ning nõu pole kelleltki küsida. Paljudel siis on selline isa nagu minul, kes reaalselt istubki pidevalt metsas ja toimetab? Lisaks ei julge tavainimene enam kedagi usaldada, kui pidevalt on üleval selline negatiivne press,“ märgib Riina, kes ütleb, et metsaga tegelemise asemel küsitaksegi metsafirmadelt erinevaid hinnapakkumisi, et jõuda järelduseni, kas müüa kõik korraga maha või lasta lageraie peale. „Otsus tehakse tihtipeale selle järgi, milline variant kõige rohkem ja kiiremini nutsu sisse toob! Mets on tavainimese jaoks keeruline, keerulisem kui mõni investeeringuks soetatud korter või maja.“

Ka Riina ja Kuido Muhu saarel asuvate uute metsavalduste kõrval olevatel paljudel kinnistutel on tehtud lageraiet, kus isegi seemnepuud on ümber kukkunud. „Vaata, kui võtad vana metsa maha, siis need üksikud puud, mis seemnepuudena püsti jäetakse pole harjunud ju seal üksi olema. Need kukuvad lihtsalt üks hetk maha, kuna nende juurestik ei ole arenenud toetamaks üksikut puud keset tühja välja. Meil tekkis lihtsalt tunne, et kuna seda lageraiet on igal pool ja sealgi tehtud palju, siis võib äkki nii minna, et ka see mets, mille omanikud nüüd oleme, oleks saanud sama saatuse osaliseks, saanud lihtsalt hukka, kui me poleks neid endale võtnud. Nüüd on need meie käes ja saame seal ehk teistmoodi talitleda,“ selgitab Riina.

Milliseid töid ja tegemisi nõuavad Muhumaal, Paenase külas asuvad metsad, mis laiuvad pea 6 hektaril, selgitab aeg. Täpsem plaan pannakse paika suvel, kui Riina ja Kuido saavad juba koos oma metsa jalutama minna. Palju õnne!

„Kui järeltulevad põlved ei pea Marsil elama, olen ehk teinud omamoodi heateo“

Andres Varik on samuti üks neist õnnelikest, keda hiljuti lõppenud oksjonivooru järel õnnitleda saab. Ka temale kuuluvad nüüd 2 metsakinnistut Pärnumaal, mille pani oksjonile metsaettevõte Osbek OÜ.
Tegemist on kinnistutega, millel on raied suures osas teostatud ja kus kasvavad juba ilusad noored puud. Nende eest tuleb uuel omanikul hoolt kanda ja teha investeeringuid, et kasvaks ilus tulevikumets.

Metsatööd ostja ei karda ning ütleb, et ostis metsakinnistud, kuna need asuvad tema kodu lähedal ning pensionäril hakkas lihtsalt igav. „Enda metsad olid juba kõik korrastatud ja uued tükid sai võetud, et tegemist oleks,“ märgib ta meenutades, et kui kunagi vanaemadelt lehmad ära võeti, olid varsti ka memmed kadunud.

Nii ta on, et metsa omamine on kui elustiil, mis hoiab reel. Üleüldse on Andres arvamusel, et inimeste eluhoiak võiks olla püsiv, säästlik, alalhoidlik ja kaugemale vaatavam kui enda elupäevad. „Näiteks kui mõelda roheliselt, siis võime paarikümne aasta pärast jõuda sinnani, kus ahju ei tohigi enam puudega kütta ja neid raiuda ei lubata. Sellisel juhul on rahalises mõttes olnud tegu mõttetu investeeringuga, kuid kui järeltulevad põlved ei pea minema Marsile elama, olen ehk omamoodi heateogi teinud!“

„Mets peab olema selline, kuhu kahe puu vahele kinni ei jää“

Andrese mõte on korrastada ja majandada oma metsad eesmärgiga need järeltulevatele põlvedele heas korras edasi anda. Andresele jääb töö, lastele ja lastelastele kaunis ja terve vili. „Mets tahab pidevat hooldamist nagu juuksed kammimist, et kui korra käest ära lased, on tulemuseks sasipundar, mida lahti harutada raske. Metsas on alati midagi vaja teha.“

Nüüd lisandus tema valdusesse ligi 20 ha metsamaad, kus kasvab 5-15aastane noorendik.
Et sellest kasvaks tugev ja kaunis tulevikumets, tuleb panustada nii aega kui raha ja teha palju tööd. Tänase investeeringu tulemus on nähtav 50-60 aasta pärast. See võib tunduda kauge tulevikuna, kuid Andrese sõnul taandub kõik siiski sellele, kuidas mõelda järeltulevatele põlvedele.

Muidugi tuleb ka iseenda peale mõelda ja seda teeb Andres sellega, et hoiab end lihtsalt tegevuses. „Nii kaua kui inimene liigub ja tal on midagi teha, on kõik korras. Kuigi pärast metsatööd on õhtuks selg kange, on isu hea ja uni rahulik ning hommikul algab taas uus päev uute tegemistega,“ räägib mees, kes möödunud aastal istutas koos lapselastega pere metsadesse ligikaudu 25 000 istikut.

Kohtumine huntidega

Seda, et üks esimesi jalutuskäike oma uues metsavalduses võib kaasa tuua hallivatimehega kohtumise, ei osanud Andres oodata. „Olgugi, et olen juba nii kaua elanud ja jahimeeski olnud, siis selline kohtumine oli äraütlemata ilus ja uskumatu. Hunt peaks olema arg, aga ta ei olnud. Ta pööras otsa ringi ja vaatas mind uudishimulikult. Nii me siis vaatasime teineteist ja tunne oli ülev. 35-40 meetri pealt näha ilusa suure karvaga hunti - see on võimas!“ Teine hunt silkas aga laande ega jäänud pikemalt pidama. Kuna enamus Andresele kuuluvatest metsadest on looduskaitseliste piirangutega, siis usutavasti leiab aset veel nii mõnigi huvitav kohtumine.

Mees, kelle hobiks on saanud metsandus, ütleb lõpetuseks, et lollikindlat investeerimise viisi pole olemas, kõik on seotud riskiga. Küll aga usub ta, et on metsa soetades teinud õige otsuse, hoides oma säästud stabiilsena ja ennast füüsilises tegevuses ja tervena.

Metsa kasvatamine on kannatliku inimese investeering

Oleme varem kirjutanud loo sellest, kui kallis on metsa kasvatamine nullist ning millega tuleb arvestada erinevaid töid planeerides ja teostades. Artikliga, mis jagab väärt näpunäiteid algajale metsaomanikule, on võimalik tutvuda SIIN.

Lisaks sellele on Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas pidevalt pakkumisel mitmeid huvitavaid metsakinnistuid, mis pakuvad väljakutset ja rõõmu metsakasvatusest nii algajale kui juba kogenud metsaomanikule. Metsakinnistute oksjonid lõpevad Timber.ee oksjonikeskkonnas alati iga kuu esimesel tööpäeval, kusjuures kõigi metsadega tutvumiseks jääb alati vähemalt kaks nädalat enne oksjonil pakkumise tegemise tähtaja saabumist.

AS Timber korraldab oksjoneid raieõigustele, kinnistute pakettidele, kui ka metsakinnistutele ja ka raiutud metsamaale. Kõik aktiivsed oksjonid on nähtavad Timber.ee oksjonikeskkonnas.

Oksjonil olevate metsakinnistute kohta saab lisainfot Timber.ee metsaspetsialistidelt. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee

AS Timber
www.timber.ee
info@timber.ee
6665050
Narva mnt 36,
10120 Tallinn
Eesti