Alaealiste vaktsineerimine ei ole süsteemse vaktsineerimise poliitika osa, vaid tuleneb personaalsetest otsustest, ütles hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.

"Kui meil on tervishoius vaja teha personaalseid otsuseid, võib neid olla väga erineval põhjusel. Aga need on alati arstlikud otsused," selgitas Sule.

Haigekassa juht Rain Laane tõi näiteks, et on juhtumeid, kus organisiirdamise tõttu tehakse nõnda noortele vaktsiin ära. "On üksikuid juhtumeid veel, mis on spetsiifilised ja tingitud selle noore inimese tervislikust seisundist," lisas ta.

Laupäeva seisuga oli selliseid juhtumeid täpsemalt 117. Kokku on kuni 17-aastaste vanusegrupis inimesi 257 044. Alla 16-aastaseid veel ei vaktsineerita, kuid Moderna, AstraZeneca ning Pfizer ja BioNtech on juba teatanud uuringutest, kus selgitatakse välja vaktsiini tõhusus ja ohutus lastel ning noortel.

Eestis on kokku vaktsineeritud tänaseks 227 246 inimest, kellest kaks doosi on saanud 68 785. Täiskasvanud elanikkonnast on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ligi 21%, üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 42%.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale. Senise plaani järgi võiks see juhtuda suve lõpuks.