Eesti lehmad toodavad koroonavastast piima

Maaülikooli katsefarmis pandi osa lehmi lüpsma COVIDi-vastaseid anti­kehi, et kasutada neid inimestele mõeldud nina­sprei valmistamiseks. See võib tulevikus piimalehmade kasum­likkust tunduvalt tõsta.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Tegelikult sai kõik alguse juba mitu aastat tagasi, kui teadlastel tuli mõte panna lehmad lüpsma gripivastast vaktsiini. Sellise katse jaoks tuleb saada luba maaeluministeeriumi juures tegutsevalt loomkatseprojekti loakomisjonilt. Komisjon oli nõus loa andma siis, kui katses osalenud lehmad ja nende vasikad pärast katse lõppu tapamajja saadetakse. Teadlased polnud sellise mõrtsukatööga päri ja asi jäi katki.

Nüüd taheti teha lehmadega katse COVIDi antikehade saamiseks. Loakomisjonilt saadi pika ootamise peale luba, kusjuures sel korral otsustati, et lehmi ja vasikaid ei pea pärast katset looja karja saatma, vaid uuritakse, kas selliste lehmade piim on inimestele ohutu ja loomad võivad edasi elada.

Mitmeid ülikoole ja teadusasutusi hõlmava projekti käigus süstiti tiinetele lehmadele COVIDi ogavalku, mille tulemusel hakkas nende organism tootma antikehi. Vastsündinud vasikal puudub immuunsus ja ta saab vajalikud antikehad ternespiimast, mida lehm annab esimestel päevadel pärast poegimist.