Raieõiguse lepingut tehes tasub kõik täpselt kokku leppida, et pärast ei seisaks metsaomanik silmitsi ootamatu vaatepildiga. Näiteks on raiutud oluliselt rohkem, kui omanik eeldas, lank näeb kole välja ja kõik on lõpuks veel juriidiliselt kombes ka.
Kasutusvaldus sarnaneb väga rendilepinguga – üks isik kasutab asja ja maksab selle eest. Tasu lepitakse tavaliselt kokku kindla, fikseeritud suurusena. Esmapilgul näib kasutusvaldus üsna turvaline, sest leping sõlmitakse notariaalselt. Siiski on siin konkse, millega metsaomanik arvestama peaks. “Noh, teeme paberid igaks juhuks kogu metsa kohta ära,” selgitab ostja, kui metsaomanik taipab küsida, miks metsateatisele nii palju raieid kirja on pandud. Nii avastabki lepingu sõlmimisse hoolimatult suhtunud omanik metsas käies, et raiutud on hulga rohkem ja hoopis teises kohas, kui tema ette kujutas. Hea viis tüütud helistajaid eemale peletada on teada anda, et oled metsaühistu liige.