Ega 35aastane Ago-Endrik Kerge 1974. aastal oma enamasti pea poole nooremate lavaka kursusekaaslaste seas minu, 18aastase keskapoisi silmade jaoks vanana küll ei tundunud. Tõesti ei oska seda mõtet oma peast üles leida. See küll, et kogu VII lend, kuhu Kergegi kuulus, oma olemises – mis siis et meist vaid kaks kursust eespool – tundus mäekõrguselt suurem. Nad olid kuidagi vaimukamad ja targemad, vabamad ja pühendunumad kui meie. Ei tundunud, vaid olid.