“Läksin eelmisel kevadel, kui eriolukord oli just alanud, toidupoodi ja ostsin enda meelest korraliku toiduvaru. Arve oli 120 eurot. Koju jõudes ladusin poekottidest selle laadungi lauale ja nägin, et vähemalt pooled asjad on magusad – kommid, šokolaadid, küpsised jne. Mul hakkas enda ees nii piinlik.”
Pärnu lähedal Uulu külas elav Kadi Valdaru (33) otsustas eelmise aasta märtsis, et koroonaviirusest tingitud eriolukord on hea aeg selleks, et muuta elustiili. Lasteaed, kus ta kasvatajana töötas, oli praktiliselt kinni ja aega oli seetõttu käes tavapärasest enam.
“Võtsin tegelikult kohe pärast seda poeskäiku julguse kokku ja astusin üle pika aja kaalule. Mulle vaatas vastu number 92. Seda üheksat seal näha oli õudne. Mul käis mingi klõps ära. Sain aru, et edasi nii ei saa, ma olen ju alles 32,” meenutab ta.
