„Kahjuks ei ole Eesti erand. Eesti SKT sõltub suurel määral turismi- ja teenidussektorist ning seetõttu mõjutab turismisektori areng ja seis Eesti üldist majandusarengut. Eksperdid pakuvad Eestile 2021. aasta majanduskasvuks umbes 3% ja 2022. aastaks veelgi rohkem. Seega ei lähe Eesti majandusel üleüldse väga halvasti ning Eestil on ressursse turismi- ja teenindussektorit toetada,” toob Kaljurand välja.

Toetusi ja leevendusi mitmeid

Turism, nagu öeldud, kuulub liikmesriikide pädevusse, mis tähendab, et Euroopa Liit saab üksnes täiendada neid samme, mida liikmesriigid, nende valitsused, ise otsustavad teha. See tähendab, et ka rahaeraldused Euroopa Liidust jõuavad turismiettevõteteni selliste asutuste nagu EAS, programmide ja fondide kaudu.

COVID-19 valguses on Euroopa Liidus tehtud mitmeid otsuseid, millest võib saada tuge ka turismisektor, alustades liidu värskest eelarvest, mis puudutab perioodi 2021–2027. Lisaks ka taasterahastu, millest saab toetada sektori arengut. Lõpuks on ka fondid, mille kaudu saab toetada näiteks turismisektori töötajaid, kirjeldab Kaljurand.

5000 töötajat ootavad otsust

Lisaks hääletas Euroopa Parlament 2021. aasta kevadel transpordi- ja turismivaldkonda käsitleva resolutsiooni üle, mille eesmärk on vähendada pandeemia mõju lennu-, rongi- ja laevandusettevõtetele.

„Kas, kui kiiresti ja milliste ettevõteteni toetus jõuab, sõltub nii ettevõtetest endist kui ka valitsuse tegevusest. Praegu menetleb Euroopa Parlament Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) kaudu avaldusi, mille riigid on esitanud nende töötajate toetamiseks, kes on kriisi ajal töö kaotanud. Eesti on oma avalduse esitanud – see puudutab 5000 töötajat ja mul on hea meel kinnitada, et parlamendi sotsiaaldemokraadid toetavad seda ettepanekut. Edasine sõltub parlamendi teistest fraktsioonidest ja Euroopa Komisjonist,” toob Kaljurand välja.

Fondi vahendid on mõeldud COVID-19 kriisi tagajärjel turismi ja sellega seotud sektorites töö kaotanud inimeste toetamiseks. Ennekõike erinevate koolituste – nii erialaste, võõrkeelte kui ka näiteks arvuti- ja digioskuste parandamiseks. Euroopa Komisjon rahastab EGF-i projekte kuni 60% ulatuses, 40% projekti eelarvest tuleb katta liikmesriigil.

Olulisemad riigiabiload, mida Eestile on antud ja kust on osa saanud ka turismisektor

Kevad 2020 – kaks riigiabi kava kogusuurusega 1,75 miljardit eurot. Jagajateks KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Aprill 2020 – kokku kaheksa riigiabi kava, mille raames antakse otsetoetust ja maksesoodustusi, et tagada koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud ettevõtetele vajalik likviidsus. Eesti teatas komisjonile toetusmeetmetena kaheksast ajutise raamistiku kohasest toetuskavast, mille hinnanguline kogueelarve oli 75,5 miljonit eurot, et toetada koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud ettevõtteid.

Juuli 2020 – kinnitati 20 miljoni euro suurune Eesti abikava, millega hüvitati neljale Eestit Soome ja Rootsiga ühendavatel marsruutidel tegutsevale parvlaevaettevõtjale koroonaviiruse pandeemiast tingitud kahjusid.

November 2020 – abikava, mille eelarve on 5,5 miljonit eurot ja millega toetati koroonaviiruse pandeemia tõttu kannatanud turismisektori ettevõtteid. Riigiabi ajutise raamistiku kohaselt eraldati avaliku sektori toetus otsetoetustena majutusettevõtete, reisibüroode, turismiatraktsioonide haldajate, turismiteenuste osutajate, rahvusvaheliste bussiteenuste osutajate, konverentsikorraldajate ja giidide jaoks. Meetme eesmärk on leevendada ootamatut likviidsusnappust, millega need ettevõtjad valitsuse poolt viiruse leviku piiramiseks võetud meetmete tõttu silmitsi seisavad.

Veebruar 2021 – abikava, mille eelarve on 26,3 miljonit eurot ning millega toetatakse Ida-Virumaa ja Harjumaa ettevõtteid, kelle tegevust piirasid valitsuse kehtestatud meetmed koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks.

Märts 2021 – komisjon kiitis heaks Eesti abikava eelarvega 9,9 miljonit eurot eesmärgiga toetada turismisektoris ja turismiga seotud sektorites tegutsevaid äriühinguid, kes on kannatanud koroonaviiruse pandeemia tõttu. Riigiabi ajutise raamistiku kohaselt on otsetoetuste vormis antava abi eesmärk rahuldada abisaajate likviidsusvajadusi ning aidata neil jätkata oma tegevust koroonaviiruse pandeemia ajal ja pärast seda.

Oodatud digitõend

17. märtsil 2021 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku, millega luuakse ühine raamistik vaktsineerimist, testimist või haigusest paranemist kinnitava digitõendi jaoks. Tegemist on Euroopa Liidu tasandi lähenemisviisiga tõendite väljastamisele, kontrollimisele ja aktsepteerimisele, et hõlbustada vaba liikumist Euroopa Liidus. See on tõenäoliselt üks olulisemaid meetmeid, mida turismisektor oodanud on, sest see tähendab, et suure tõenäosusega ei pea me võimalike järgmiste lainete korral reisimist piirama neile, kel dokumendid korras.

Praegune tähendab, et Euroopa Liidu tasandil määratakse kindlaks tehniline raamistik, mis kehtestatakse juuni keskpaigaks, et tagada ohutus, koostalitlusvõime ja isikuandmete kaitse täielik järgimine. Tõendile on võimalik lisada ka kolmandates riikides välja antud ühilduvaid tõendeid.


Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.