Vaatamata halvale nähtavusele, suutsime siiski õnnelikult maanduda. Lennukist väljudes tabas kõiki ebameeldiv üllatus. Olime sattunud tiheda punase liivatolmu keerisesse ning peagi olid inimestel silmad, kõrvad, juuksed ja kraevahe peent liivatolmu täis. Õnneks oli kohe organiseeritud bussisõit edasi Baikali järve äärde, 80 kilomeetrit eemal asuvasse Listvjanka asulasse.

Tasapisi jäi liivapilv küll selja taha, kuid peened liivaterad torkisid silmi ja ajasid kraevahe sügelema. Suutsin vaid talletada ühe lause meie giidi jutust, et sellised harvaesinevad liivatolmu pilved pidavat siia kanduma teiselt poolt Baikali järve asuvatest mägedest, kui seal tekivad võimsad liivatormid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena