Kohtukulude katteks koguvad keskkonnaorganisatsioonid annetusi sotsiaalmeedia vahendusel. Vastavas pöördumises põhjendavad nad oma kaebust järgmiselt: „Koostöös andmekaitseinspektsiooniga on keskkonnaorganisatsioonid saanud ligipääsu osale SMI algandmetest. Selle asemel et tuua selgust, süvendavad avaldatud andmed aga pigem kahtlusi.”

Metsakorralduse ja metsade kaugseirega tegelevaid teadlasi Mait Langi (TÜ) ja Ahto Kangurit (EMÜ) teeb aga keskkonnaaktivistide kaebus murelikuks. Ahto Kangur viitab, et SMI mõõtemetoodika määratluse täpsustamiseks on praegu menetluses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine.
“Praegune kohtuskäik on minu hinnangul mõeldud selleks, et kohtu kaudu mõjutada eelnõu menetluse käiku. Rünnaku all ei ole ainult Eesti keskkonnaandmed, vaid kogu rahvusvaheline riikide riiklik aruandlus. Fakt, et sellise käitumise tõttu muutub Eesti süsinikukvoodi arvestamine, raporteerimine ja kauplemine võimatuks vähemalt järgmiseks 5–10 aastaks, on minu arvates nende raha kogujate poolt välja ütlemata ning jätab pahatahtliku käitumise mulje,” leiab ta.