| METSALEHT |
On hulganisti neid, kes konnakudu, kulleseid ja konni süüa ihalevad, ent kudu võib hukka saada ka külma ilma tõttu. Lisaks napib sobilikke kudemispaiku ja tihti peavad konnad nendeni jõudmiseks autoteid ületama.
“Suguküpseks konnaks saab kõigest 1–2% kudust,” tõdeb zooloog ning kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Kui konnade pulm ongi õnnestunud ja kudupall või -nöör vette paigutatud, siis katsumused teekonnal marjaterast suureks konnaks tegelikult alles algavad.
Kudu arengut kulleseks ja sealt edasi konnaks mõjutavad nii ilmaolud kui ka kõik need, kes kudu, kulleseid ja konni süüa ihalevad, alustades kaladest ning lõpetades kiskjate ja röövlindudega.
“Konnad on kõige paremad aia- ja põllukahjurite hävitajad,” rõhutab Rannap. Sealjuures on oluline, et konni oleks eri liikidest, sest eri liigid söövad erinevaid selgrootuid, alates nälkjatest ning lõpetades puukidega.
