| METSALEHT |
Keskkonnaagentuur soovitab alustada üraski tõrjeks langetatud püünispuude väljaveoga, kuna ürask on lendlust alustanud.
Puude koore alt võis eelmise nädala alguses leida juba üraski mune, nüüdseks võib leida ka vastseid.
“Tähtis on vaadata koore alla – kui seal on näha üraskimune ja -vastseid, siis vedada püünispuud välja,” rõhutas keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.
RMK alustaski sel nädalal püünispuude väljavedu. Tänavu raierahu ajal riigimetsas üraskiraieid ei tehtud, ka püünispuud langetati enne 15. aprilli.
RMK metsamajanduse peaspetsialisti Olavi Andrese sõnul rajas RMK igasse Mandri-Eesti maakonda ka ühe üraskite seirejaama ja igas jaamas on neli feromoonpüünist, kuhu oli eelmise nädala seisuga jäänud ligi kolm ja pool liitrit üraskeid.
Eelmisel aastal tehtud üraskiraietest oli Andrese ütlust mööda üraski tõrjumisel suur abi.
“87% juhtudel oli eelmisel aastal tehtud metsakaitselistest töödest kasu ja kahjustus ei olnud levinud,” täpsustas ta. Üle vaadati kõik eelmisel aastal raiutud kahjustatud eraldised ja nende eraldistega piirnevad eraldised.
Sel aastal on fookus kahjustusaladel, mis mullu võeti jälgimise alla ja millel RMK tuvastas kahjustuse laienemise. Samuti neil aladel, kus mullu üraskikahjustuste tõttu raiuti, kuid ürask oli sellest hoolimata levinud.
“Kõige enam tegeleme sellel aastal üraskikahjustuste vähendamisega Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal,” märkis Andres.
Kuna peale lamavate tüvede ja tõrje eesmärgil langetatud püünispuude võib kuuse-kooreürask asustada ikkagi ka kasvavaid kuuski, soovitab keskkonnaagentuur enne püünispuude väljavedu kontrollida nende läheduses ja üldse eelmise aasta kahjustuskolde läheduses kasvavaid kuuski.
Kui puudel on märgata üraski sisenemisavasid ja näripuru ning koore all üraski käike, mune ja vastseid, tuleks need puud langetada ja koos püünispuudega metsast välja vedada.
