Päikese käes viibimisel tuleks kindlasti kaitsta nahka päikesekaitsevahendiga. Kuid näiteks 2017. aastal Suurbritannias tehtud uuringust selgus, et 49% tarbijatest ei kasuta üldse päikesekaitsevahendeid. See võib tuleneda sellest, et tihti ei vasta päikesekaitsetooted ootustele. Samas on teada, et ilma päikesekaitseta liigne päikese käes olemine võib tekitada nahaprobleeme.

Päikesekiirgus võib tekitada aktiinilist keratoosi ehk nahavähi eelset seisundit. Selle kõige suurem riskigrupp on üle 60 aasta vanused. Samuti on soodustavad tegurid nõrk immuunsüsteem, pidev päikese käes olemine ja varasem päikesepõletus.

Päikesekiirgusel on erinevad lainepikkused ja lisaks UV-kiirgusele mõjuvad nahale kahjulikult ka nähtav valgus ning UVB- ja UVA-kiirgused. Nendest esimene põhjustab naha põletust ja võib tekitada nahavähki. UVA-kiirgus tungib sügavamale nahka ning põhjustab sarnaselt nähtava valgusega fotovananemist ja allergiaohtu. Kõige sügavamale nahka jõuab aga infrapunavalgus.

Millist kaitset valida?

Kõige tõhusam päikesekaitse on vältida pikemaajalist päikese käes viibimist, eriti kella 11 ja 16 vahel.

Erinevate päikesekaitsetoodete võimekust nahka päikesepõletuse eest kaitsta näitab kreemi SPF (sun protection factor). Mida suurem on SPF number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse kujunemiseks.